organiseerida vabadussõjalasi ja koondada enese ümber kõiki vabadussõjalaste organisatsioone, kes seisavad demokraatliku ja iseseisvuse alusel; aidata süvendada ja uuendada kodanikus omariikluse mõtet, kohuse-ja rahvustunnet, ala hoida vabadussõjalastes ja levitada kodanikes seda vaimu, mis valitses Vabadussõja päevil; poliitiliselt võideldi korruptsiooni ja markismi vastu. 1931. aastal käisid nad välja põhiseaduse muutmise idee, mis nägi ette- riigikogu koosseisu vähendamist, majoritaarseid isikuvalimisi ja laialdase täitevvõimu volitustega riigipead, mis oleks kindlustanud riigivõimu ning võimaldanud tugeva ja püsiva valitsuse loomist. Siit järeldub, et vapsid ei tahtnud kehtestada totalitaarset dikatuuri, sest neil puudus juhikultus ja militaarne allorganisatsioon. Pealegi oli vapsidel suurim populaarsus rahva hulgas, mistõttu olid nad kindlad, et saavutavad võimu rahvahääletuse teel, kasutamata ebaseaduslikke manöövreid. Niisiis ei olnud 1934
rohkem hääli. + süsteem on arusaadav - suurtel parteidel on paremad võimalused, suur osa valijahäältest läheb kaotsi. absoluutse häälteenamuse süsteem (Prantsusmaa) - Valimisvõidu ringkonnas saab see, kes saab 50%+1 hääle + parlamenti pääsenul on oluline toetajate enamus - sageli ei saa esimeses voorus keegi vajalike häälte hulka ja tuleb korraldada valimiste teine voor 2) Proportsionaalne süsteem Kasutatakse rohkem kui majoritaarseid, peetakse õiglasemaks, kuid on keerukad. 1. süsteem jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt (võrdeliselt) neile antu häältega. 2. kandidaadid seatakse üles erakonna või valimisliidu nimekirjas, st eelistatakse valimistel pigem ideoloogiat kui isikut. 1) avatud nimekirjad, nimekirja koostab erakond. Rohkem hääli saanud kandidaadid pääsevad parlamenti. 2) suletud nimekirjad, uut pingerida pärast valimisi ei koostata.
annaabi.ee 
