õigused. Selle tõttu saavad nad endi seast valida saadikud, kui tegu on parlamentaalse riigikorraga. Eestis toimuvad valimised iga nelja aasta tagant, kus rahvas valib saadikud, kes lähevad riiki juhtima. Riigikokku pääseb saadikutest 101 liiget. Et ise kanditeerida peab olema vähemalt 21-eluaastat vana. Kindlasti peab olema ka kodakondsus. Valla/linna volikogusse saab selle eest kanditeerida 18. eluaastast alates. Valimis süsteemid on Majoritaane ja proportsionaalne. Majoritaalsel süsteemil osutub valituks kanditaat, kes saab oma valimisringkonnas kõige enam hääli. Teised on aga kaotanud. Sellepärast öeldaksegi selle kohta, et ,,Võita saab kõik." Proportsionaalne süsteem, mida kasutatakse ka Eestis, on tunduvalt keerulisem. Seda peetakse õiglasemaks, kuna see annab pääsu parlamenti ka väiksematel parteidel. Põhimõte seisneb selles, et iga partei saab parlamendis kohti proportsionaalselt kogu riigi
Moderne ühiskond: teaduslik mõtteviis, majandussuhete kommertsialiseerumine, kultuuritööstuse teke. 3 Postmoderneühiskond: poliitika rohujuuretasandil, identiteetide paljusus Erakonnasüsteemid- *Ühepartei erakond- mittedemo *dominantne parteisüsteem- mitu parteid, kuid üks saab peaaegu alati täisenamuse *kaheparteisüsteem- olulised on kaks Majoritaane vs- riigis nii palju valimisringkondasid, kui parlamedis kohti, võidab ringkonnas enim hääli saanu, hääli antakse konkreetsele isikule, saadiku ja valija tugev seos, (kohad ja hääled ei lähe kokku) Proportsionaalne vs- vastavalt erakonna häälte arvule, saab prop kohti parlamendis; väikeparteide esindatus; hääletatakse nimekirja, mitte isikut;(saadiku valija nõrk suhe, killustatud parteisüsteem)
annaabi.ee 
