Suurem osa kaubandusest toimus läbi bütsantsi. Riik oli rikkam ja edukam Lääne-Roomast, sõjaväekohustus oli talupoegadel. Frangi riik: Rahvasterändamisel tungisid seni gallidega asustatud tänapäeva Prants aladele germaanlased, k.a frangid. Frangid võtsid üle ristiusu roomast, teised germaanlased arianluse. Katoliku kiriku piiskopid toetasid franke, neile õpetati kirjaoskust, riigi rajas Clodovech. 7.saj valitsesid Frangi riiki nn. laisad kuningad, kes andsid tegeliku võimu majordoomusele. Karl Martell rajas feodalismi, Euroopa päästja- tema juhtimisel peatasid frangid araablaste sissetungi Euroopasse 723.a.(Poitiers' lahing); tema valitsusajal võeti kasutusele senisest pikem ja raskem mõõk ning sadulajalused, rüütlitest elukutselised sõdurid. Karl Suur laiendas Frangi riigi alasid, vallutuste tulemusel tekkis impeerium, mis hõlmas 1, milj.km²; levitas ristiusku. Viikingite hiilgeaeg 9.-11.saj, pärit Rootsist, Norrast, Taanist
vahel. Kuid pojad läksid omavahel tülli ja ei suutnud riigis korda hoida. Nende vahel puhkesid kodusõjad ja nende autoriteet hakkas alla käima. Kuningate asemele tõusid majordoomused, kelle kätte jäi ka valitsemine. Samal ajal aga olid Rooma paavstid hädas langobardi kuningatega. Paavstid kutsusid appi Bütsantsi keisreid, kuid need ei suutnud langobardide vastu kaitset pakkuda. Seetõttu pöördus Rooma paavst Frangi majordoomuste poole. Selleks aga pidi andma paavst majordoomusele kuninga tiitli. Sellajal oli üks majordoomuseid Pippin , kes kuulutati ka kuningaks. Ta võitis langobarde ja andis vallutatud ala Rooma paavstile valitseda. Nii tekkis Itaalia keskosas kirikuriik kus paavstile kuulus kiriku võimu kõrval ka ilmalik võim. Frangi valitsejate ja Rooma paavsti vahelised head suhted püsisid ka kaua pärast Pippini surma. Peale Pippini surma sai kuningaks tema poeg Karl Suur. Ta oli edukas vallutaja, kellel õnnestus oma võimule
annaabi.ee 
