4) ruutkeskmine ja teised astmekeskmised; 5) kronoloogiline keskmine. Mahukeskmiste väärtus sõltub kõikide rea liikmete väärtustest ning nende väärtus reageerib igale muutusele rea mis tahes liikme väärtuses. Üldjuhul on ühe ja sama rea erinevad keskmised erinevate väärtustega, kuid väärtused (kui nad on leitavad) on alati kindlas järjestuses. Seda keskmiste omadust nimetatakse keskmiste suurusjärgnevuseks ehk majorantsuseks Aritmeetilise keskmise omadused: Kui kõik rea liikmed on võrdsed , siis võrdub aritmeetiline keskmine rea liikmete väärtusega 2. Suuruste summa aritmeetiline keskmine võrdub nende suuruste aritmeetiliste keskmiste summaga 3. Rea liikmete ja aritmeetilise keskmise vaheliste hälvete summa on null 4. Kui vähendada (või suurendada) variantide väärtusi mingi arvu b võrra , siis väheneb (suureneb) aritmeetiline keskmine sama arvu võrra 5
4) ruutkeskmine ja teised astmekeskmised; 5) kronoloogiline keskmine. Mahukeskmiste väärtus sõltub kõikide rea liikmete väärtustest ning nende väärtus reageerib igale muutusele rea mis tahes liikme väärtuses. Üldjuhul on ühe ja sama rea erinevad keskmised erinevate väärtustega, kuid väärtused (kui nad on leitavad) on alati kindlas järjestuses. Seda keskmiste omadust nimetatakse keskmiste suurusjärgnevuseks ehk majorantsuseks Aritmeetilise keskmise omadused: Kui kõik rea liikmed on võrdsed , siis võrdub aritmeetiline keskmine rea liikmete väärtusega 2. Suuruste summa aritmeetiline keskmine võrdub nende suuruste aritmeetiliste keskmiste summaga 3. Rea liikmete ja aritmeetilise keskmise vaheliste hälvete summa on null 4. Kui vähendada (või suurendada) variantide väärtusi mingi arvu b võrra
c. GEOMEETRILINE d. RUUTKESKMINE e. KRONOLOOGILINE Asendkeskmised reageerivad ainult sellistele muutustele rea üksikliikmete väärtuses, millega kaasneb olulisis nihkeid ka rea struktuuris. MOOD MEDIAAN KVARTIIL, DESTSIIL JA TSENTRIIL 11. Mahukeskmiste majorantsus Samadest arvudest leitud eri keskmiste arvväärtused ei ole ühesugused. Sellises mittevõrdsuses avalduvat keskmiste omadust nim nende majorantsuseks. Näiteks Xharm <= Xgeom <= Xarit<=Xruut jne 12. Millal, millist mahukeksmist kasutada Lihtsat aritmeetlilist keskmist kasutatakse siis kui : I Tee kindlaks milline suurus on variant ja milline on keskmine. Variant on see suurus mille keskmist otsitakse. (teepikkus k, kiirus – variant). II Leitakse seos keskmise ja avariandi vahel ning avaldatakse need 3 võrrandina, kus keskmine on ühel ja variant teisel poolel (V=s/t) III Keskmiste valikul lähtutakse sellest, kus asub kaal
annaabi.ee 
