Lisaks, tegelikult ei valmista ette otsuseid mitte kõrged ametnikud, komisjoni liikmed jms, vaid ametnikud ehk madalama taseme isikud. Otsused, mis võetakse vastu väga kõrgel tasandil (Parlament, Nõukogu) ja nö ,,kõrges poliitikas", ei pruugi tegelikult omada nii suurt mõju. Need võivad hoopis delegeerida vastutuse ära (Komisjon) ning nendest tulenevad otsused võivad hoopis valdkonda muuta. VI EUROOPA LIIT JA DEMOKRAATIA 37. EL & demokraatia (Majone) 38. Omavalitsuse (self-governing) idee ja Euroopa föderatsiooni võimalused (Siedentop) EL ja demokraatia: demokraatia defitsiidi koolkonnad ja nende kriitika (Majone) omavalitsuse idee ja Euroopa föderatsiooni võimalused; üksmeelekultuur, etatism ja ökonomism (Siedentop); uus-vestfaali ja uus-keskaegne mudel (Zielonka); inter-, supraja infra-natsionaalsed tasandid EL-i keskvõimu sees (Weiler) Siedentop: oma-valitsus (selfgoverning) kui Euroopa demokraatia sisuline kvaliteet
53. Põhiväärtused (demokraatia & turumajandus, solidaarsus & lojaalsus, darvinism või kristlus, vaba turg või ümberjagamine, tolerantsus, läbipaistvus, rahvuslikkus & suveräänsus) Suveräänsus- täielik autoriteet ja seaduste ülimuslikkus oma territooriumil (Vestfaali rahuleping, 1648) 54. Õigusprintsiibid (ülimuslikkus & vahetu kohaldatavus, subsidiaarsus, proportsionaalsus, keskkonna- ja rahandusõiguse paralleelid) 55. EL & demokraatia (Majone) 56. EL kui uus-keskaegne impeerium ja demokraatlik valitsemine (Zielonka) 57. EL-i erinevaid tahke iseloomustavad demokraatia mudelid (Weiler) 58. Sõjajärgsed peamised teooriad: neofunktsionalism ja valitsustevahelisuse kriitika selle suhtes 59. Uuenenud teooriad 80ndatest: rahvusülesus (uus-neofunktsionalism), uus(/liberaalne)- valitsustevahelisus, uus-institutsionalism Valitsustevahelisus- riikidevahelise koostöö selline vorm, mis ei ole konfliktis suveräänsusega;