panid aluse sootuks uuele teadusele sotsioloogiale mis püüdis neid muudatusi kiljeldada ja mõista. · Paljud 20. saj keskpaiga sotsioloogilised tekstid käistlesid üleminekut gemen. Geselli võrdlemisi üheselt: ühiskonnad jaotati ,,traditsioonilisteks'' ja ,,uusaegseteks''. · Nüüdisaegse infoajastu demokraatiate üks suurimaid väljakutseid on praegu ühiskondliku korra säilitamine tehnoloogiliste ja majnduslike muudatuste käigus. · Enamiku nüüdisaegste liberaalsete demokraatiate puudus on selles, et nende kultuurilisi tingimusi ei saa võtta sugugi kindlana. · Ametlike situatsioonide olemasolu iseenesest ei taga veel seda, et õiged kultuurilised väärtused ja normid tehnoloogiliste, majanduslike ja ühiskondlike muudatuste surve all ka püsima jäävad. · Alateadlikult või mitte puudutasid selle kampaania teostajad väga kaalukat kultuuriteemat üksikisiku
Erilist tähelepanu pööratigi rasketööstuse arendamisele. Toimus direktiivplaneerimine- plaan tuli ükskõik milliste tingimustega täita ja kui plaane reaalselt ei täidetud, siis paberil täideti. Seda näitas ka statistika, et tööstuse kogutoodang kasvas pidevalt. Hoolimata rasketööstuse eelisarendamisest, säilisid eestis traditsioonilised tööstusharud- kerge ja toiduainetööstus- küllatki olulise koha. Põllumajndus: Looduslike ja majnduslike tingimuste tõttu oli Eesti põllumajnduses kujunenud peamiseks haruks loomakasvatussaaduste tootmine(peamiselt kasvatai veiseid ja ka sigu), 70% andis see haru põllumajndusse. Investeeringud põlumajandusee olid väiksed, kuid tänu mõningale iseotsustamisõigusele ja eestlaste töökusle püsis tööviljakus põllumajanduses NSV Liidu keskmisest kõrgem. Kolhoosnike töötasu suurenes võrreldes varasema ajaga ja ka elatustase tõusis. Likvideerit väiksed kolhoosid ja loodi hiigelmajandid
annaabi.ee 
