päikese ja valguse maailm.20 Veepind peegeldab taevast ja peeglid (Peeglisaalis) peegeldavad vastupanematult kaunist vaatepilti justkui kogudes kogu välist ruumi siseruumi. Belvedere Apollo pronkskoopiast ja apelsiniistandusest, Loomadefontäänist möödudes kogeb jalutaja looduse maagiat, taimede kasvu ja mütoloogia vaimu.21 Päikesekuninga soovi loodust enda võimule allutada illustreerib ebaloomulik vee toimetamine Versailles’sse, et „toita“ majesteetlikke purskkaeve, millest kuningas unistas. Iga päev kulus Versailles’s 5000 m3 vett, mida saadi Clagny järvest22 ja Marlysse paigaldatud 257 pumba abil23. Sellest kogusest piisas paraku vee- vaatemängude jaoks vaid ajaks, mil kuningas tegi oma aias jalutuskäike.24 19 Hobhouse, lk 153 20 Kluckert, lk 192 21 Kluckert, lk 195 22 Pigeat, lk 42 23 Kluckert, lk 202 24 Hobhouse, lk 143 8 2 Inglise maastikuaed 18
Jäärapealiste sfinkside allee viib templi sissepääsu juurde, mida kasutati tseremooniates, kui jumalaid kanti jõe äärde. Luxori tempel asub linna südames Niiluse kaldal, mis ehitati umbes 1350a eKr. Templil on eriline ülesanne korraldada uusaastapidustusi jumal Amoni auks. Templi sissepääsuvärava ees seisavad Ramses II majesteetlik kuju ja monumentaalne graniitobelisk. Templis korraldatakse veel valgus ja helietendusi, mis pakub võimaluse imetleda majesteetlikke ehitisi. Kuningate org see osa läänekaldast on palju väiksem kui tuntumad vaatamisväärsused, kuid annab Egiptuse elust ning suurejoonelistest varemetest huvitava ülevaate. Kuningannade ja kuningalaste matmispaigad asuvad nende kõrgeaulistest abikaasadest ja isadest eraldi orus. 12 Dendera tempel see on lehmjumalanna Hathori peatempel, mille ehitamist alustati u 125
rahulolu (näiteks "Autoportree Saskiaga"). Hilisemalt lisandus portreedesse rohkem väärikust (näiteks autoportree, mis sarnaneb Tiziani maalile "Ariosto"). Oma viimastel autoportreedel kujutab Rembrandt ennast aga rahulikus poosis, kuid endiselt väga elavate värvidega Piibel kui raamat minevikust, olevikust ja tulevikust. Kogu elu jooksul nõudis tõde taga aktides, zanrimaalis, piiblistseenides ja portreedes. Oskus seostada naruralismi ja peenelt kavandatud majesteetlikke kompositsioone. Tema naturalismile oli tasakaaluks, isegi teadlikuks kontrastiks, rõõm riietada oma inimesed maalilistesse või romantilistesse kostüümidesse või kirjutada neid kaksikrollis nii, et eepiline tegelaskuju, pühak või ajalooline figuur on samuti äratuntav portree. 14. Hollandi kunst 17.saj Hollandi kunst on läbinisti realistlik. Kõige suuremad saavutused MAALIKUNSTIS. Eeskuju ei võetud antiikkunstist. Vähe toretsevat ja elegantset joont