Ohverdamine Ohverdamine on rituaalne tegevus, kus pakutakse üleloomulikele olenditele kingitusi, et saada vastutasuks õnnestumist mitmesugustes tegevustes. Tavakeeles kasutatakse sõna "ohverdama" ka, tähistamaks isetut teguviisi teiste heaks. Eesti rahvausund Eestis oli väga tähtis ohverdamine majavaimule, muidu muutus tema heameelsed teod hoopis vastupidiseks ning perele negatiivseks. Ohverdamine leidis alati aset pühade paikade juures. Tavalisemad ohvrianded olid erinevad toiduained, näiteks putru, leiba, piima, võid, õlut jm. On aga teada, et vahest kasutati ka vereohvreid, kui majavaimule tapeti mõni väiksem loom (kukk, kana). Sageli olid ohvrianded esik- ehk uudseohvrid. Kombeks oli nimelt, et talupoeg alati andis talu
o Näiteks:silmaallika vesi pidi parandama nägemist. o Et allikas vett annaks tuli ka ohverdada, anti kas hõberaha või hõbeehe, vaesemaid aitas ka hõbevalge kaapimisest. Ohverdamine Ohverdamine on rituaalne tegevus, kus pakutakse üleloomulikele olenditele kingitusi, et saada vastutasuks õnnestumist mitmesugustes tegevustes. Tavakeeles kasutatakse sõna "ohverdama" ka, tähistamaks isetut teguviisi teiste heaks. Eestis oli väga tähtis ohverdamine majavaimule, muidu muutus tema heameelsed teod hoopis vastupidiseks ning perele negatiivseks. Tavalisemad ohvrianded olid erinevad toiduained, näiteks putru, leiba, piima, võid, õlut jne ning vahest kasutati ka vereohvreid, nt kukk. TÄNAME TÄHELEPANU EEST! Kasutatud allikad Ajaloo õpik „Muinasajast 19.sajandani“ http://www.folklore.ee/~ mare/rahvausund/Maagia_moraali_modelleerimine.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/Ohverdamine http://et.wikipedia.org/wiki/Ennustamine
Eluhoonetega seotud olendite ajalooliseks taustaks on talupoja rehielamu, kuid nad elavad edasi ka uuemates majades. Esimeseks olendiks on majavaim, kes on abstraktne kehatu olend ning ta samastub paljuski majaga. Majavaim hingestab maja, teda pigem kuuldakse mingi naksumise, tiksumise, kolistamisena. Majavaimu on väga raske lokaliseerida, ta ongi nagu see hingestatud ning elav maja ise. Tugevamini võib temaga olla seotud kolle, ahjutagune, lävepakk. Kolle on koht, kuhu majavaimule on pandud süüa. Inimene üritab majavaimuga sidet hoida, talle antakse veidi asju, kuid mitte palju. Majavaimuna võib edasi elada selle maja ehitanud inimene. Majaga on seotud ka viruskundra, kes on Võrumaa olend ning ta elas ahju taga. Talle visati laste piimahambaid. Üldjuhul ta lihtsalt on, talle ei ohverdata. Lapsed veidi pelgavad teda, kuid ta on lihtsalt üks osa elust. Lapsi hirmutati viruskundraga.
Tavakeeles kasutatakse sõna "ohverdama" ka, tähistamaks isetut teguviisi teiste heaks. http://et.wikipedia.org/wiki/Ohverdamine (18.09.2012) Toidu, esemete või loomade elu ohverdamine kõrgemal soovil, et teenida Jumala/te lepitust või kummardust. Rituaalne tapmine, „bloodless sacrifice“ Loe rohkem: http://en.wikipedia.org/wiki/Sacrifice (18.09.2012) Eestis oli väga tähtis ohverdamine majavaimule, muidu muutus tema heameelsed teod hoopis vastupidiseks ning perele negatiivseks. Ohverdamine leidis alati aset pühade paikade juures. Tavalisemad ohvrianded olid erinevad toiduained, näiteks putru, leiba, piima, võid, õlut jm. On aga teada, et vahest kasutati ka vereohvreid, kui majavaimule tapeti mõni väiksem loom (kukk, kana). Sageli olid ohvrianded esik- ehk uudseohvrid. Kombeks oli nimelt, et talupoeg alati andis talu kaitsvale üleloomulikule olevusele esimese "uudseosa"
annaabi.ee 
