Moskava on Venemaa süda nii poliitilises, kultuurilises kui ka majandlikkus mõttes. Moskava on Venemaa pealinn. Istanbuli mitte arvestamata on Moskava elanike arvult Euroopa suurim linn, seda nii halduspiirides kui ka linnastus elavate inimeste arvult. 15.sajandil kuulutas Ivan III Moskva kolmandaks Roomaks ja Itaalia kuulsad arhitektid ehitasid välja suursuguse Kremli, katedraalid, kirikud ja palju teisi ehitisi. Kremli ja tema ees laiuv majasteetlik punane väljak ning seda ääristavad kirikud ja suurehitised on ka tänase Moskva peamised vaatamiseväärsused. Moskva üllatab alati. Pidevas muutumises maailmalinn pakkub eelkõige suuri kontraste: päikesesäras kiiskavaid luksusautod ja kerjused tänavanurkadel, hirmkallid kaubamajad ja turud, kus isegi kalamarja saab poolmuidu. Moskva ajalugu Moskava linna asutamise aastaks loetakse aastat 1147. 1328
Territoorium moodustab teemandikujulise alamkontinendi, mis ulatub üle 3000km Kasniiri Himaalajast põhjas Kanyakumari ehk Komoori neemeni lõunas, India ookeani ääres. Idast läände katab India samuti ligikaudu 3000km, Arunachal Pradeshist ja Assamist Hiina ja Myanmari piiril kuni Gujarati rannikuni Araabia mere ääres. India maastiku moodustavad nii Kõrg-Himaalaja lumised tipud, Rajastani kõrbed kui ka Kerala lopsakad troopikametsad. Maastik on vaheldumisi kidur ja lopsakas ja paljas. Majasteetlik Himaalaja mäestik põhjas on sobivaks koduks Sivale, ühele enam austatud hindu jumalale. Kasmiir on kaunis ja ihaldatud roheliste metsade, alpiniitude ja järvede maa. Loodes aga on Punjab, riigi rohelise revolutsiooni viljakas süda, mis tagab kogu riigi varustamise nisu, odra ja hirsiga. Selle rikkuse ukselävel asub uhke Rajastani Thari kõrb, mis katab hiiglasliku, Lõuna-India poolsaart domineeriva, päikesest põlenud punasest graniidist dekkani lavamaa. Delhi paikneb
annaabi.ee 
