Ta tahab olla noorem, aga ta ei taha uskuda, et selleks, et noor jälle olla, peab jooma mingit nõiajooki, mis pole teaduslikult tõestatud. Margaretega ei taha Faust ainult ühe öö suhet – mees tahab pikka ning armastust täis suhet, kus oleks ka abielu ning lapsed. 9. Miks ei mõista teineteist Faust ja Margareta? (Vt erinevus ellusuhtumises, väärtustes, mida hindavad, jm). Faust ja Margareta ei mõista teineteist eelkõige Margareta tõttu. Neiu maailm ei ole avar. Kasin majasisustus kodus, külatänav, põld, kasesalu ja kellatorniga kirik, - see ongi kõik, millesse on ta lapsepõlvest peale kiindunud. Usklik ema ja külavaimulik on talle sisendanud mõned ranged moraalinormid ja need on Margaretale pühaks eluseaduseks. Ta töötab päikese tõusust kuni loojakuni, muretsemata vaesuse ikke all. Ta võtab maailma sellisena nagu ta on ega juurdle targutades. Kui midagi näibki talle kurjana, siis palub ta jumalat, arvates, et ainult
sajandi alguseks täiesti kodunenud ning kujult eestistunud. 21. Kirjelda alamsaksa keelest eesti keelde laenatud sõnavara teemade lõikes. Kirikusõnavara, ühiskondliku elu mitmesugustelt avaldusaladelt, näiteks härra, keiser, kinkima, röövel. Ajajärgule iseloomulikust sõjalisest vaimust on eesti keelde jätnud jälgi näiteks sõna püss. Erinevad ametid, ametimehed, erinevad tegevused ja tööriistad, näiteks haamer, maaler, maalima. Ehitustegevus ja majasisustus, näiteks kamber, kelder, redel. Mereeluga seotud sõnad, näiteks viik. Rõivastusega seotud sõnad, näiteks mantel, lappima. Arstiteadus ja farmaatsia – arst, plaaster. Toidud ja joogid – praadima, käärima. Koolitöö, haridus ja kirjanduslikud mõisted – kool, koolmeister. Muusika ja muud kunstid - koor, pasun, pill. Loodusega seotud sõnad – loorber, roos. Mõõdud - maat, penning. Erinevad sõnad vaimsete, hingeliste ja füüsiliste omaduste kohta – truu, lust