Vägi- ebainimlik jõud. Esivanematekultus- usundiline nähtus, mis seisneb surnud esivanemate või nende hingede austamises ja palvlemises. Surmajärgne elu- spekulatsioon, et mingisugune eluvorm toimib edasi peale surma siinse Maa peal. Kratt- nõiduslik olend, kes tule- või sädemejoana ringi lennates mitmesugust vara (vilja, rõivaid, raha jne) kokku veab. Mingisugust roojast asja ei tohitud ohvriaeda visata, ehk muidu kardeti majarahvale varsti õnnetust tulevat. Kui ilus rohi ohvriaias ka kasvas, ei võinud ükski vikat ega sirp seda puutuda. Ülepea ei lubatud mõnes kohas inimestki ohvriaeda minna, teisal ometi võis ohverdaja ohvriga alati sinna püha paika astuda. Kus ära keeldi ohvriaia püha paika jalaga puutuda, seal pandi ohver kaitseks ettetehtud aia üle püha maa peale maha. Kraasna rahva seas viib tavalisesti mees anda ohvriaeda; naine tohib ainult korra elus, laulatuselt tulles, sellele pühale paigale läheneda
ning koostöösoovil. Ühised, kogu ettevõtte personali vaba aja ettevõtmised, teatrikülastused, kontserdikülastused, ühised koosviibimised, toovad meeldivad ühendavat vaheldust. Neil on oma tähendus koostöövaimu alalhoidmises. Erisugused sportmängud ja võistlused on samuti soositud vaba aja veetmise võimalused. Samuti ei tohiks unustada tutvumiskäike oma ettevõtte eri osakondadesse teatud aja möödudes. Ehk siis - kööki ja köögi personali tuleks muule majarahvale esitleda ka väljaspool toitlustus-teenindussituatsiooni. (3;7-8) Toitlustusettevõtete äriidee Igal majutus- ja toitlustusala ettevõttel on oma tegevus-mõte ja äriidee. Tegevuse plaan räägib sellest, milleks ettevõte on olemas, ja miks see on rajatud. Selles sisaldub ettevõtte tähtsaim ülesanne/eesmärk ja see määrab kogu muu tegevuse suuna. Tegevusplaani täpsustatakse äriidee abil. Äriidee määratlemine lähtub valitud klientide vajadustest. Kliendid
vere joomine oli omal ajal seetõttu tõsiselt võetav arstimis- ja nõidumisvahend. Siirdhingedeks on sagedasti ka linnud. Seepärast surnu nimetusega toon on seotud ka toonekure nimetus. Rändlindude lahkumine sügiseti juhib ka kujutelmale siirdhingede lennust kuhugi teise ilma. Kõige elavam siirdhinge kujutelm on püsinud meil ussidekultuses. Mürgiseid usse on peetud kurjadeks hingedeks, mürgita usse on peetud aga majaussideks ehk koduussideks, kelles austatakse surnud pereisa, kes majarahvale õnne toob. Suhtumine loodusesse Mitte ainult surnud ei hingesta loodust, vaid loodust ennast kujutletakse hingestatuna. Ei tehtud vahet elava ja eluta looduse vahel. Isegi maa oli "emake maa", mis sünnitas metsi ja marju. Nagu üksik puu oli hingestatud olend, nii ka mets tervikuna oli omaette elav olend eri hingega, mis kasvas ja õitses aga ka närbus, hirmutas, eksitas. Vesi andis joojale elujõudu, puhastas pesijat, võis ka uputada, haigeks teha,
annaabi.ee 
