Loomulikult pidid kõik täitma valitseja korraldusi ja nii mõnigi kord käsutati suured rahvamassod ühiskondlikele ehitustöödele. Kuid reeglina riigivõim alamate majanduslikku tegevusse ei sekkunud. Piirduti vaid maksude sissenõudmisega ja needki polnud üldjuhul nii koormavad kui Egiptuses. Rentnikke ja muud sõltlased harisid enamasti suurmaaomanike ja templite, mitte aga riigi maid. Isegi templid muutusid aja jooksul suurteks valitsejatest üsna sõltumatuteks majapidamisteks. Sõjavägi. Tavapäraselt koondasid Mesopotaamia riigid oma sõjaväe vastavalt konkreetsele vajadusele asevalitsejad ja ülikud-suurmaavaldajad ruttasid oma vägedega kuninga kutsel tema teenistusse. Ülikud ja nende kaaskondlased sõdisid kaarikutel, vabad talupojad ja linnaelanikud aga moodustasid jalaväe. Linnad Mesopotaamia tsivilisatsioon oli linnatsivilisatsioon. See ei tähendanud, et enamus elanikkonnast elanuks linnades
tema 50. sünnipäevaga 1929. a. detsembris. Kogu riik külvati üle tema büstidega. J. Stalinile omistati V. Lenini peajoone hoidja, Oktoobrirevolutsiooni organiseerija, Punaarmee looja, suure väejuhi, maailma proletariaadi väejuhi ja viisaastakute planeerija au ning kuulsus. Kiire ja massiline kollektiviseerimine ei olnud kooskõlas ei talurahva huvidega ega ka riigi majanduslike võimalustega. Koos sellega algas ka kulaku kui klassi likvideerimine. Kulaklikeks majapidamisteks loeti neid, mis süstemaatiliselt kasutasid palgalist tööjõudu või omasid veskit, kuivatit jmt. Samuti majapidamised, mis üürisid põllutöömasinaid, ruume või tegelesid kaubanduslike vaheoperatsioonidega. Suur maksukoorem, vilja rekvireerimised jms. kurnasid jõuka talupoja kiiresti välja. Kulakuteks tuli teha 3-5% majapidamistest. Massiline kollektiviseerimine algas 1929. a. teisel poolel ja kestis ametlikult 1932. aastani.
annaabi.ee 
