Tänav Mefistofeles räägib Faustile sellest, mis juhtus proua Marta majas. Ta ütleb, et nemad peavad koos Faustiga tunnistama kohtu ees, et Padulasse ausa kristlasena on maetud Marta-proua õnnis mees. Aed Fausti ja Margareta esimene kohtumine. Faust naudib Margareta kõnet, suudleb tema kätt. Margareta ütleb, et Faust unustab teda kiiresti, sest tal on teised sõbrad, mis on Margaretast targemad. Lihtsus ei tunne oma õiget hinda. Margareta jutustab Faustile, et neil pole majapidajannat, ta teeb kõik tööd ise ära, ema on abiks. Kadunud isast on maha jäänud aed ja väike maja, vend on sõjaväes ja õde suri haigusesse. Margareta hoolistes varem oma õe eest, toitis teda, pesi, käis turul ja poes, keetis, kraamis. Margareta võtab lille ning kitjudes ükshaaval õielehti, pomiseb : ,,Armastab, ei armasta..." Ta lõpetas sõnaga ,,armastab". Faust võtab ta käest kinni ning lausub armastavaid sõnu. Margareta kisub end lahti ja jookseb minema. Tema järgi tuleb Faust.
Tänav Mefistofeles räägib Faustile sellest, mis juhtus proua Marta majas. Ta ütleb, et nemad peavad koos Faustiga tunnistama kohtu ees, et Padulasse ausa kristlasena on maetud Marta-proua õnnis mees. Aed Fausti ja Margareta esimene kohtumine. Faust naudib Margareta kõnet, suudleb tema kätt. Margareta ütleb, et Faust unustab teda kiiresti, sest tal on teised sõbrad, mis on Margaretast targemad. Lihtsus ei tunne oma õiget hinda. Margareta jutustab Faustile, et neil pole majapidajannat, ta teeb kõik tööd ise ära, ema on abiks. Kadunud isast on maha jäänud aed ja väike maja, vend on sõjaväes ja õde suri haigusesse. Margareta hoolistes varem oma õe eest, toitis teda, pesi, käis turul ja poes, keetis, kraamis. Margareta võtab lille ning kitjudes ükshaaval õielehti, pomiseb : „Armastab, ei armasta...” Ta lõpetas sõnaga „armastab”. Faust võtab ta käest kinni ning lausub armastavaid sõnu. Margareta kisub end lahti ja jookseb minema
Esimeses Ilmasõjas ei osalenud ükski Ladina-Ameerika riik. 38. Teaduse areng ja muutused olmes 19. sajandi teine pool ja 20. sajandi algu oli inimkonna jaoks tähtis aeg, sest siis leiutati uusi ja vajaminevaid asju. Paljusi füüsikuid ja filosoofe huvitas inimhinge salapärane sügavus, näiteks hakati juurdlema, et alati ei juhi inimest tema kaine mõistus, vaid sageli hoopis alateaduse hämarad tagamaad. Kui varem peeti naist, kui majapidajannat ja lapsehoidjat, siis hilisemalt said ka nemad rohkem sõnaõigust nii poliitikas kui ka hariduses. 19. sajandi teisel poolel hakati ehitama pilvelõhkujaid, kuna maa suurlinna südames oli kallis tuli teha maja kõrgustesse. Kujunesid teadusteooriad, mis kõigutasid tugevasti maailmapilti: Darwini evolutsiooniteooria, Freudi psühhoanalüüs ja Einsteini relatiivsusteooria. Teaduses tehti hulgaliselt tähtsaid avastusi:
annaabi.ee 
