pühakut , kui vaja, kuid sisimas on ta üks saamahimuline mees. Orgon ei usu enda perekonna liikmeid, kui nood soovivad tal silmad avada petise suhtes, ta viskab enda poja majast välja ning läheb tülli teistegagi. Lõpuks, kui tema abikaasal õnnestub Orgoni püha sõber paljastada , on juba hilja, et petise vastu end kaitsta. Pimesi oli Orgon kõik oma vara ära pärandanud Tartuffe'ile ning too kasutas kohe juhust, et Orgon vanglasse viidaks. Näidendi lõpus, kui tullakse majaperemeest arreteerima , juhtub aga hoopis nii, et arreteeritakse Tartuffe. Ta oli kuninga poolt paljastatud. Näidendi lõpus kiidetakse monarhi ja tema oskust seada õiglus jalule. See on üks Moliere'i omadustest, et ta ülistab alati monrahi. Minu arust oli see väga huvitav näidend ning leian, et selliseid Tartuffe'sid on ka meie tänapäeva ühiskonnas väga palju.
otseselt teda vihata. Eriti tundis ta oma jõhkruses rõõmu selle üle, et noorel Lintolil oli intelligentsi, mille ta nüüd tappa sai. Tähtsaim asi aga, mis mulle sellest raamatust meelde jäi, oli seal kirjeldatud inimsuhted. Harva juhtun ma lugema mõnda raamatut, kus väib näha vihkamist ja armastust nii truudes värvides. Üks koht, mis tõeliselt mu hinge jäi oli Heathcliff Catherini voodi ääres tema kätt hoidmas karmata majaperemeest, kes ta maha lasta lubas- lausa tundes rõõmu mõtte üle surra oma armastatu kõrval. Kõige romantilisem asi, mida ma olen ilmselt kunagi lugenud, oli see, kuidas Heathcliff maeti, kirstu äär lahti Catherini kirstu poole, mis oli sammuti avatud. Ühtlasi pärineb sellest raamatust üks mu lemmiktsitaate: "Millest meie hinged ka poleks tehtud, minu ja tema oma on ühesugused ...". Sten Ander Sepp 11c
Orgon ei usu enda perekonna liikmeid, kui nood soovivad tal silmad avada petise suhtes, ta viskab enda poja majast välja ning läheb tülli teistegagi. Teises vaatuses kui lõpuks tema abikaasal õnnestub Orgoni püha sõber paljastada , on juba hilja, et petise vastu end kaitsta. Pimesi oli Orgon kõik oma vara ära pärandanud Tartuffe’ile ning too kasutas kohe juhust, et Orgon vanglasse viidaks. Näidendi lõpus, kui tullakse majaperemeest arreteerima , juhtub aga hoopis nii, et arreteeritakse Tartuffe. Ta oli kuninga poolt paljastatud. Lõpus kiidetakse ka monarhi ja tema oskust seada õiglus jalule. See on üks Moliere’i omadustest, et ta ülistab alati monrahi. Minu arust oli see väga huvitav näidend ning leian, et selliseid Tartuffe’sid on ka meie tänapäeva ühiskonnas väga palju. Ma arvan, et selle edu põhjuseks võis olla see, et autor oli pilke objektiks valinud variseri, kes
Tnaval kohtub vana klassivenna Kustas Otstaavliga. See kutsub ta phapeval metsa suurele koosolekule. Hiljem selgub aga et see on mssajate kokkutulek, kuhu koguneb meeletult rahvast, Indrek otsustab huvi prast siiski minna. 3. peatkk Indrek ning Kustas on judnud metsa. Kuulates knet, tuleb Indreku juurde kaks noormeest, kes ajavad nad Kustasega metsast minema, kuna viimased olevat nuhid. ra nad siiski ei lhe ning kuulavad lpuni. Samas neb Indrek kokkutulekul ka oma majaperemeest. Hiljem lheb mssuks, kus ka Indrek saab enda kaelale torkehaava. Talle tuleb appi ks neist samadest noormeestest ning nad lhevad jrvekaldale haava puhastama. 4. peatkk Linna judes lheb Indrek sma ning kuuleb pealt proua Kuusiku ja hrra Bstri vestlust. Vanahrra rgib sellest kuidas inimesi peab kartma ning tema on oma elu valesti elanud. 5. peatkk Indrek peab perenaisele kirjutama palveid, mida too saaks laiali saata.
annaabi.ee 
