Harryle ei meeldinud koolivaheajad, sest tema kasuvanemad ei sallinud võlumist ja ka nende poeg oli kiuslik ja kaebupunn. Sigatüüka kooli tavalised inimesed ei saanud minna, sest sinna pääses ainult salakäigu kaudu. Harry kõige suurem vaenlane oli paha võlur lord Voldemort. Ta ei tahtnud, et Harryst kasvaks hea võlur, kes suudaks talle vastu hakata. Harry sõbrad olid tema koolikaaslased. Nende nimed olid Ron ja Hermione. Koolis nad elasid ühes majaosas. Sigatüüka koolis oli üks väga eriline koht, mida kutsuti saladuste kambriks. See tehti kunagi ammu, kui neli kooli ehitajat läksid tülli. Saladuste kambris elas suur madu. Kes maole silma julges vaadata, suri. Kui aga vaadata mao peegeldust, siis vaataja kivistus. Näiteks koristaja kass kivistati, sest ta nägi ussi peegeldust veeloigust. Kivistamist sai ravida erilise taimega. Kui mitu last oli kivikujuks muudetud ja üks saladuste kambrisse vangi viidud, taheti kool kinni panna
vajalik kodanik (Gaikov, Kovalev, Kurbatov 1998). Lastekodulapsed elavad rühmadena ehk peredena. Ühes peres elab koos 8-10 eri vanuses poissi ja/või tüdrukut (arvestades laste vanust, tervislikku seisundit, omavahelist sobivust jne). Õed-vennad elavad ühes peres, va juhul kui see on vastuolus laste huvidega. Pere tööd juhib vanemkasvataja. Pere planeerib oma tegevust ise. Pere tegevusplaane arutatakse koos peres elavate lastega. Vastavalt võimalusele elab pere eraldi majas või majaosas, mis koosneb 1-3 kohalistest magamistubadest, ühisest elutoast koos kööginurgaga, pesemisruumidest, WC-st ja personaliruumist. Igas peres on perepäevik, millesse tehakse iga päev märkmeid. Pere igapäevased toimingud tehakse võimalusel ühiselt (tehakse sisseoste, valmistatakse hommikusööki, koristatakse tube, töötatakse aias või õues jne) (Siplane 1997). Lastekodu ei tööta, töötavad inimesed lastekodus. Lastekodudel ei ole eesmärke,
niiskussisaldus puidu küllastusniiskuse (~30%). Kõrgusel 10…40 cm väheneb niiskussisaldus kiirelt ja on kõrgemal stabiilselt 13…16 %. Maja põhjaküljel on niiskussisaldus 3 % võrra madalam kui lääneküljel. Niiskustase seinas langes märgatavalt palkide vahe kohal, samuti langes niiskussisaldus oluliselt palgi radiaalsuunaliste pragude kohal. Maja lõunakülg oli sedavõrd mädanenud, et tuli 1,5 m kõrguseni lammutada. Ülejäänud majaosas olid oluliselt kahjustunud esimese ja teise rea palgid (Joonis 2.20 paremal) ja kahjustusi leidus ka aknalengide all (Joonis 2.20 vasakul). Aknalengide all oli niiskustase samasugune ülejäänud samal kõrgusel olevate palkidega, tõenäoliselt on seal mädanik põhjustatud perioodiliselt sinna sattuvast sademeteveest. 25
annaabi.ee 
