restitutsiooniga anti mõisad tagasi endistele omanikele, taastati pärisorjus. See oli Venemaa ainus võimalus ohjes hoida balti aadlit. Baltikumi valitsemise põhijooned kinnitati 1721. aastal Uusikaupunki rahuga. Siinne aadel ja linnad säilitasid laialdase omavalitsuse, kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus, et mitte häirida aadlit äkiliste muutustega. Säilitati tollipiir Venemaaga, mis tähendas, et polnud vaba liikumist ja venelased ei saanud riigist välja voolata, kuid majanuslikult ei näe ma tollipiirist erilist tulu riigile, kui võib-olla välja arvata salakaubaveo piiramine. Säilis luteri usk, saksa keel jäi asjaajamiskeeleks ja sakslased riigiametnikeks. Tegu oli justkui Saksa riigiga Vene Keisririigis. Siinse keskvõimu esindajaks sai kindralkuberner, kes oli välismaalasena tsaariarmees karjääri teinud mees. Tegelikku võimu teostasid kaks valitsusnõunikku kohaliku aadli seast, rüütelkondadel olid omavalitsused
Suuremaid kulutusi ei suutnud aga ajast-arust mõisamajandus enam katta.see sundis paljusid mõisnike üha rohkem võlgu tegema. Nende katteks tuli rohkem toota. Seda aga püüti teha vanal viisil uusi mõisapõlde rajades,ja talupoja koormisi tõstes. Mida edasi,seda enam sai selgeks et niimoodi kriisist väljuda ei õnnestu. 7) Pärisorjuse kaotamine eesti ja livimaal? Pärisorjus kaotati eeestimaal 1918. talupojad said isiklikult vabaks,kuid majanuslikult jäid sõltuvaks mõisnikest. Maa tunnistati mõisnike ainuomandiks. Et edasi elada tuli mad mõisniku käest rentida.seega pidi talupoeg ka edaspidi teo kohustusi täitma. Mõisnikega sõlmiti rendilepingud. Mis andis mõisnikule võimaluse oma nõudmisi talupoegadele dikteerida. 8)Usuvahetusliikumine? Usk keisrisse vallandas 1845 aasta suvel lõunaeestis massilise astumise vene õigeusku. Talupojad olid veendunud,et ,,keisri usku" vastu
annaabi.ee 
