iseseisvamad olidgi vabalinnad, kelle kodanikud asetsesid skaalal kuskil aadliku ja talupoja vahel. Linlaste eliit on kaupmeeskond ja käsitööliskond. 5.1.1. Kaupmehe kasvatus Varasel keskajal ei peetud kaupmeestest eriti lugu neid peeti kasuahneteks, petjateks ja liigkasuvõtjateks, kuid just kaupmeeskond rõhutas ausust, hindas kõrgelt ausõna, arvestas partneritega ja enamuse arvamusega ning kontrollis õiglast kasumite jaotamist. Kaupmehed olid linna majanusliku elu dikteerijad. Neist said sageli maadeuurijad, teaduse edendajad, uute võimaluste ja ainete otsijad. Kaupmeeste pojad käisid tavaliselt linna, kloostri- või katedraalikoolis, kus nad pidid selgeks saama kirjutamise, lugemise ja arvutamise. Lisaks keskajale omaselt, said nad ka usuõpetust. Nii kodus kui koolis oli peamiseks karistajaks vits. Sarnaselt kõikide teiste keskaegsete seisustega, kasvatati ka kaupmeeste poegi õpipoisi meetodil
Jonshoni loa kasutada Indohiinas USA vägesi. Seetõttu hakkab siis lõunavietnami partisanide vastu võitlema ka USA väeüksused. Ennem oli usa sõda toetanud peamiselt tehnikaga. 1964 saabub Lõuna vietani 400 000 sõdurit. USAl pold aga dzunglissõdimise väljaõpet. Kuna USA sõdis meeleheitest ja tappis inimese napalmiga siis see tugevndab maaimla vastuseisu ameerikale, ning ta hakkab kaotama oma positsiooni maailmas. 1970 kaotab ta ka majanusliku võimu. 70nendatel saab mõjukaimaks riigis maailmas NSVL tänu energiakriisile ja muudele stiimulitele. Vastuseis Jonshoni väispoliitkale oli nii suur et ta loobus kandideerimast uueks ajaks.. Kui presidendiks saab R. Nixon siis tema alustas Vetamist strateegilist taganemist. St. Võim antakse järkjärgult Lõuna-Vietami vägedele. Seda nimetatakse ka Vietnamiseerimiseks. 1972 on Usa oma väed Vietnamist välja viinud ning vietnamiseerimine on viidud lõule ja
annaabi.ee 
