Miinusteks aga see, et demokraatia on äraostetav. Parteid lubavad rahvale paljut ning nii saavadki oma poolehoiu. Lisaks miinusteks on veel see, et valida said ka need isikud, kes ei huvitunud poliitikast. Kokkuvõteks ütleksin, et ise oleks tollel perioodil pooldanud diktatuuri. Kuna rahvas ei teadnud mida teha. Rahvas ei uskunud enam demokraatiasse ning nad ootasid muutusi. Majanuslik olukord oli kehv ning neile oli tõesti vaja karmikäelist juhti. Nagu nendeks olid Mussolini, Hitler ning Stalin.
riigiametnik? Aadlike õigused? Riigivõimude sekkumine kohalikesse asjadesse? Talurahva olukord Balti erikorra ja asehalduskorra ajal Talurahvas Balti erikord Talurahvas kaotas vene võimu alla sattudes kõik senised Rootis ajal saadud kergendused ning langes õigusteta pärisorja seisusesse. Talupoegi kaitses vaid mõisinike majanuslik huvi. Paljud talupojad põgenesid teisesse taludesse või naaberriikidesse. Talurahva olukord Balti erikord Talurahvas otsis abi Peterburist. Keabekirjad kesirile/keisrinnale. Roseni deklaratsioon 1739. aastal kirjutatud Liivimaa maanõuniku seletuskiri. Seletuskirja sisu: Siinne talupoeg on pärisori; Talupoeg koos varaga kuulus mõisale; Piiramatud koormised mõisale; Kohtuvõim talupoaja üle vaid rüütelkonnale. Talurahva olukord
38. Maakasutuse kahesugune hindamine 1) summaarselt, s.o. kogu tootmise tulemuste alusel. 2) üksikute viljeldavate kultuuride seisukohalt, selgitamaks, mida maa võib anda ühe või teise kultuuri viljelemise puhul. Sel juhul taanbub kogu probleem üksikute kultuuride majanduslikule hindamisele. Kultuuride viljelemine on seotud maakasutusega. Maa aga ei ole oma kvaliteedilt ühesugune. Et ka erinevaid põllumajanduskultuure viljeldakse erineva intensiivsusega, siis on nende majanuslik hindamine üsna komplitseeritud. Eeltoodud arvesse võttes, tuleb põllukultuuride ja vastavalt maakasutuse majanduslikule hindamisele läheneda kahesuguselt: 1)anda viljelevatele kultuuridele hinnang tegelike tulemuste järgi 2) selgitada, millist efekti üks või teine kultuur on võimeline andma täiendavate kulutuste alusel. 39. Põllukultuuride majandusliku efektiivsuse põhinäitajad 1)hektarisaak(söötühikutes, energiaühikutes) 2)töömahukus (töökulu tundides 100
annaabi.ee 
