võitlused ning valimis künniste puudumine. Eelnevatele probleemidele võib näiteks tuua selle, et Saksamaa pidi maksma reparatsioone, mis muutsid tema majandus olukorra kehvaks.Teiseks näiteks sobib see, et rahvas oli sõjast väsinud ja uskusid, et diktatuur toob rahu.Nendest probleemidest tekkinud demokraatia madalseis lõi soodsa pinnase diktatuuride kasvule. Paljud riigid ei suutnud demokraatia lagunemisel vastu olla kuna majanudst ei suudetud taastada ja rahva usk demokraatiasse hääbus. Seega kasutasid olukorra ära mitte demokraatlike liikumiste juhid hakates rahvast enda poole tõmbama lubades paremat elu ja hävitada vaenlased. Selle ideega läks rahvas kohe kaasa ning demokraatlikud liikumised loobusid vastu hakkamast ning tõmbusid tahaplaanile. Saksamaa ja NSVL l oli nii mõnigi ühine joon. Esiteks oli mõlemal ühepartei süsteem ja selle juhil oli võimukas
ühiskond. -- *Konservatism- Säilitada senised ühiskonna korraldus ja traditsioonid.(tähtsad:pere. kodu, rahvus ja isamaa) Nad ei usu võrdsust. * Liberalism- Vabadus. Sõnavabadus, usu vabadus jne.. Üksikisik ja tema vabadu. Põhiseisukoht oli, et riik ei tohi vabadust piirata. Nad toetavad konkurentsi. *Sotsialism- Et ühiskond oleks võrdne. Ühiskond on tähtsam kui üksikisik. Toetavad tugevat riiki. Riik peab majanudst suunama ja kontrollima, et kõik oleks võrdne. -- -- Konservatism- aadlikud ja riigipead, nad ei tahtnud et riigikord muutuks. Liberalism- Inimesed kes said revolutsiooni ajal suured maad ja rikkuse kätte, nad ei tahtnud kautada seda. Sotsialism- Talupojad , nad tahtsid et ühiskond oleks võrdne kõigi jaoks.
annaabi.ee 
