· Revansism: makta saksamaale kätte( koolides õhutati viha saksamaa vastu) Saksamaa · Riigikord: parlamentaarne monarhia · Keiser Wilhelm II · Euroopa mandriosa arenenum tööstusmaa · Maailmapoliitika: Saksamaa pidi saama suureks maailma riigiks · Laevastiku arendamine (mõõduti suurbritannia laevastiku suurusest) · soov jagada asumaad maailmas ümber USA · riigikord: presidentaalne vabariik · vabariiklik ja Demokraatlik Partei · majanudsele iseloomulik rikkuse koondumine monopolide kätte · presidendid: Theodore Roosevelt, William Taft, Woodrow Wilson. · Võitlus trustidega, võitlus loodushoiu eest · Üleminek maailmapoliitikale (sõda Hispaaniaga (USA sai Puerto Rico, Filipiinid, Columbia), Panama kanal) Venemaa 20.saj. algul. · Riigikord: isevalitsuslik monarhia (kogu võim oli keisri käes) · Nikolai II · Venemaal polnud ühtegi parteid · Iseloomustas:
väheneb seal tööpuudus. On vähem inimesi, kes kandideerivad ühele töökohale ja see on lähteriigi seisukohast kindlasti positiivne külg. Pole enam nii palju töötuid inimesi kellele on vaja töötuabiraha maksta. Näiteks lähevad paljud Mehiko mehed tööle USAsse, leevendades sellega kodumaal laialt levivalt tööpuudust ja see on positiivne. Lisaks sellele saadavad paljud migrandid kodustele välismaal teenitud raha, parandades sellega koduste elujärku ja tuues kasu riigi majanudsele. Sihtriigi üheks positiivseks tagajärjeks võib lugeda tööjõu mitmekesistumist. Sisse rännanud migrandid on nõus töötama sellistel töökohtadel millel kohalikud inimesed ei soovi. Migrantidele on oluline vaid, et leiaks tööd ja oleks võimalus raha teenida. Näiteks on palju sisse rännanuid töötamas ehituse, lammutuse ja labidatöö valdkondades. Kohalikud võivad olla enamus haritud inimesed kes sellistel valdkondadel ei taha käsi määrida. Näiteks on palju
annaabi.ee 
