c) kapital d) maa e) töö(jõud) f) kapital 9. b; kapital esineb siin tootmise sisendi e tootmisteguri tähenduses!; 10. b; tootmise sisendi e tootmisteguri tähenduses vaadeldakse nimelt reaalset kapitali e uusi kapitali (investeerimiskaupu); 11. c; 1) maa rent; 2) töö palk; 3) kapital intress; 4) ettevõtlus (e ettevõtlikkus) kasum (kahjum); 12. d; esmajoones võrreldes palgatööga küll riski võtmist, kuid ka äriotsuseid (firma majandusvalikuid) ning uuendusi (innovatsioone); 13. d; piiratud ressursiks on kõik see, mida ei jätku kõigile soovijaile tasuta (0-hinnaga) jagamise korral; 14. b; valikute tegemisel piiratud ressursside tingimustes ilmnevad aga alati alternatiiv- e loobumiskulud; 15. c; teisisõnu tegeleb mikroökonoomika majanduse üksikosalejatega, üksikute turgudega jne; vastus a) makroökonoomika kirjeldus; 16. b; makroökonoomika uurides majandust kui tervikut pöörab erilist tähelepanu majanduse kogu- e
teisel pool tööandjate ühendused, lepitakse kokku palga riiklik alammäär, otsustatakse elatusmiinimumi määr jm. Maksudest kõrvalehoidmiseks on varimajandus ja ümbrikupalgad. Makromajanduse ehk makroökonoomika põhinäitajad Mikroökonoomika uurib spetsiifiliste majandusüksuste (kodumajapidamine, firma, teatav turg või tootmisharu) majanduskäitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Ta uurib neid tegureid, mis mõjutavad majandusvalikuid; seda, kuidas nende tegurite muutused mõjutavad konkreetseid valikuid ning kuidas turg koordineerib erinevate otsustajate vallikuid. Põhirõhk on mikroökonoomikas hüvise hinna uurimisel, tema kujunemisel ja tema mõju väljaselgitamisel tootmismahule mingi hüvise turul. Ta on seotud selliste nähtuste uurimisega nagu nappus, valik, alternatiivkulu, piirikulu jne. Makroökonoomika on majandussüsteemi kui terviku teoreetiline käsitlus ning tema uurimisobjekt on kogu rahvamajandus
annaabi.ee 
