saksa spekulatiivne idealism. Inimühiskonna areng on seega määratud vaimsete tegurite poolt, mis asusid väljaspool inimkonda ennast. Viimane oli Hegelile lihtsalt platsdarm, kus maailma objektiivne vaim enesest oma arenguloogikat järgides teadlikuks sai. Inimsoo elu osutus: · teaduseks, · religiooniks, · moraaliks, · kunstiks ja · filosoofiaks, millest viimane oli kaalukaim. Marxi silmas pidades tuleb öelda, et majandusvaldkonnale kui materiaalsele tootmisele oli jäetud selles süsteemis tähtsusetu koht. Mis on kogu selle spekulatiivse maailma vaimu enesest teadlikuks saamise lõppeemärk? See on vabadus. Kuid vabadust tõlgendas Hegel teisiti kui: · Kant, kelle jaoks inimene oli eesmärk iseenesest või · Herder, kes samuti arva et riik saab olla vaid vahendiks inimese püüdluses õnne poole. · Hegelil oli vaimu kõrgemaks realisatsiooniks maailmaajaloos riik (tollane
saksa spekulatiivne idealism. Inimühiskonna areng on seega määratud vaimsete tegurite poolt, mis asusid väljaspool inimkonda ennast. Viimane oli Hegelile lihtsalt platsdarm, kus maailma objektiivne vaim enesest oma arenguloogikat järgides teadlikuks sai. Inimsoo elu osutus: · teaduseks, · religiooniks, · moraaliks, · kunstiks ja · filosoofiaks, millest viimane oli kaalukaim. Marxi silmas pidades tuleb öelda, et majandusvaldkonnale kui materiaalsele tootmisele oli jäetud selles süsteemis tähtsusetu koht. Mis on kogu selle spekulatiivse maailma vaimu enesest teadlikuks saamise lõppeemärk? See on vabadus. Kuid vabadust tõlgendas Hegel teisiti kui: · Kant, kelle jaoks inimene oli eesmärk iseenesest või · Herder, kes samuti arva et riik saab olla vaid vahendiks inimese püüdluses õnne poole. · Hegelil oli vaimu kõrgemaks realisatsiooniks maailmaajaloos riik (tollane