6% - aastal 2005 ja 107% - aastal 2006 samal ajal, kui EL ülemmäär on 60%). Rahvusliku koguvõla suuruse poolest on Itaalia 3. kohal maailmas. Riigis on ligi 8 mln. vaest (13.7%), enim vanemate inimeste hulgas ja Lõunas. Kontrast on muljetavaldav, näiteks Sitsiilias (vaeseid - 29.9%) on suhteline vaesus 9 korda suurem, kui Emilias (vaid 3.6%). Seda, et olukord on paranemas näitavad ka soliidsed majandusuuringud. Economic Freedom of the World 2006 aastaraport annab Itaalia majandusvabadusele 42. koha (mullu oli see näitaja 54.). Maailma Majandusfoorumi (World Economic Forum's 2006 Global Competitiveness) koostatud iga-aastane riikide konkurentsivõime edetabelis on Itaalia samuti 42. kohal (2005 oli 47. kohal). Majandusanalüütikute andmeil on Itaalia positsioon maailmaturul üha viletsam - suurimad on kaotused just mitmetes Itaalia jaoks traditsiooniliselt tugevates valdkondades. Itaalia peamised väliskaubanduspartnerid on EL (59% kogu kaubandusest), USA, Venemaa,
asemel tootmine, eelkõige põllumajandus. Lõid õpetus puhasproduktist. Pooldasid omanike-feodaalide maksustamist ning tööstuse ja kaubanduse toetamist vähendamaks nende "ülevalpidamist" põllumajanduse poolt. Töövabaduse ja vabakaubanduse pooldajad. Esindaja F. Quesnay (1694-1774). Teos "Majandustabel" (1758). Püüdis analüüsida kogu ühiskonna kapitali taastootmist lähtudes põllumajandusest ning abstraheeris väliskaubanduse. Suund majandusvabadusele feodaalse ümbrisega. A.R.J. Turgot (1727-1781). Teos "Mõtisklusi rikkuse tekkimisest ja jaotamisest" (1766). Võitles riigi sekkumise vastu majandusellu, vaba konkurentsi pooldaja ning samas tsunftide ja gildide kaotaja. V. Gournay (1712-1759). Võttis esmakordselt kasutusele loosungi "Laissez faire, laissez passer" ("Laske toota, laske käibida"). 10 Füsiokraatide õpetus sai suure kriitika osaliseks. Üheks silmapaistvamaks kriitikuks
annaabi.ee 
