vabadus ja võrdväärsus. Perekond on antiikaja suguvõsadele ülesehitatud ühiskondades alati tähtis olnud. Naise õiguslik seisund "Naine on pärija, tal on isaga võrdne õigus laste lugupidamisele, ta võib teha testamenti, kaasavara abil pääseb ta abielu sundusest; ta võib abielu lahutada ja oma meele järgi uuesti abielluda.Kuid naine iseseisvub üksnes negatiivses mõttes, sest tema võimetele ei pakuta mingit tegelikku rakendust. Tema majandusulik sõltumatus jääb abstraktseks, kuna see ei talle mingit poliitilist õigust.." nii väidab Simone de Beauvoir. Juriidiliselt kestis perekonnapea võim kuni tema surmani. Tegelikus elus olid naised ja täiskasvanud laosed iseseisvad.Seaduslikud lapsed kuulusid isa suguvõssa, sest tähtis oli perekonna järjepidevus. Rooma perekond oli väike ja nõnda pakkus see võimaluse lähedaste suhete tekkimiseks. Märgid naise majanduslikust iseseisvusest pärinevad juba Rooma vabariigi ajast
ja kaitsta oma isamaad. Naine eksisteerib vaid tema kõrval- ta on kellegi tytar, abikaasa või ema. Tema isa ja abikaasa on tema isandad. Kui naise isa sure benne, kui ta on jõudnud abielluda, läheb ta oma venna võimu alla. See ei tähenda et teda põletakas. Naine on pärija, tal on isaga võrdne õigus laste lugupidamisele, ta võib teha testamenti, kaasavara abil pääseb ta abielu sundusest; ta võib abielu lahutada ja oma meele järgi uuesti abielluda.Kuid Tema majandusulik sõltumatus jääb abstraktseks, kuna see ei talle mingit poliitilist õigust. Mater familias juhib majapidamist ja käsutab teenijaid. Ta võib vabalt väljas käia koos saatjaskonnaga. Kuigi tal puuduvad poliitiliselt õigused, teab ta kuidas mõju avaldada, olgu siis survega oma abikaasale. 4) Lapsed; laste hülgamine Ema- ja isaarmastus on väga hiline nähtus(18.saj). eelkõige luges roomlasele teadmine et tal on pärija