5) Turism – aktiivse puhkuse vorm 6) Rahvusvaheline tööjaotus – tööjaotuse kõrgeim vorm, mille puhul iga riigi majandus keskendub sellisele toodangule mille tootmiskulud on väikesed ja mida suudetakse valmistada kvaliteetsemalt kui teistes riikides. 7) Kapital – väärtus (raha) või materiaalne omand, mida kasutatakse kaupade osutamiseks. 2. Millest poolest erineb RKT SKT-st? – 3. Hiina areng majandusturul. – On toimunud suur areng, varem oli arenguriik, nüüd arenenud riik. Teisel kohal maailmamajanduses, esimesel USA kuid arvtakse, et 2020aastaks on Hiina esimesel kohal. 4. Majandussektorid 1) Primaarsektor (põllu-ja metsamajandus, kalandus) 2) Sekundaarsektor (tööstus, mäetööstus, töötlev tööstus, ehitus) 3) Tertsiaarsektor (teenindus) 4) Kvaternaarsektor (informaatika, haridus) 5. Kuidas mõjutab tööhõive struktuur riigi arengut
tagasi ning tunneb, et seda osakonda puudutavad ülesanded on ka tema otsesed ülesanded. Võib- olla juht ei suuda usaldada kedagi tegema sama tööd, mida tema tegi selles osakonnas, ning ei väärtusta teiste tööd sellel alal. Võib-olla tunneb juht end sellel alal parema spetsialistina. Võib- olla tunneb Margus end juhina ebakindlalt ning sellise käitumisega üritab ta seda varjata. Kõige enam on mõjutatud ettevõtte müüginumbrid ja edukus majandusturul, kuigi ka ettevõtte sisemus (suhted ettevõttes eneses) kannatab juhi käitumise tõttu, millest tulenevalt võib tekkida kaadrivoolavus. R. Likert jagas liidrid juhtimisstiili järgi nelja gruppi ja sai niinimetatud "4 - Süsteemi": Ekspluateeriv autokraat: tema peamine relv on karistus ja tema trumbiks on alluvate hirm. Võtab otsuseid ainuisikuliselt vastu. Nõuab kindlates raamides tegutsemist. Heatahtlik autokraat ühendab endas autokraatlikku stiili ja kiituse kasutamist
Sotsiaalmajanduslikust arengust tingitud kultuuriline muutus toimib kahes faasis: industrialiseerimine toob kaasa ilmalik-ratsionaalsete väärtuste tähtsuse suurenemise, postindustrialiseerimisega kaasneb eneseväljendamist ja autonoomiat rõhutatavate väärtuste esiletõus. Selgitage mõisteid ning tooge näiteid, milliseid spetsiifilisi võimalusi/piiranguid majandustegevuseks loovad tihedad ja nõrgad sidemed või võrgustikud. Indiviidi tasandil saavutavad majandusturul suurema tõenäosusega edu need inimesed, kes on kasvanud üles heal järjel olevas peres, sest neil on palju sidemeid. Samas on neil, kes kasvavad üles sotsiaalselt isoleeritud maa- ja kesklinnapiirkondades- edu saavutamine raskem, sest neil on üsna vähe sotsiaalseid sidemeid, mis aitaksid neil ülespoole liikuda. Mõneti võib sotsiaalne kapital majanduslikku produktiivsust piirata