segamajandus. Agressiivne välispoliitika(tööpuudus likvideeriti, kuid selline majanduslik areng sai olla vaid aiutine ja seetõttu oli Hitleril vaja võimalikult kiireesti võidukat sõda) Kommunistid: Ideoloogia põhines Marx’i „Kapital” ja Lenini „Riik ja revolutsioon” raamatutel; ideaaliks oli nö klassideta ühiskond ehk kõik olid võrdsed; taheti kaotada riigibürokraatia; põhineti majandusteoorial(majanduslik determinism). Agressiivne välispoliitika(Stalin tahtis läbi viia maailmarevolutsiooni, mille tulemusena pidi kogu maailm muutuma kommunistlikuks) Diktatuuridele iseloomulikud tunnused koos näidetega Itaalias, Saksamaal ja Venemaal (Nõukogude Liidus) Itaalia:Kehtestati üheparteisüsteem, Mussolinile anti seadsutega piiramatu võim, poliitilise opositsiooni allasurumiseks loodi
kohustuslikkus *Ühtsus*Hierarhilisus *Teaduslikkus.*Permanentsus e. järjepidevus*Tasakaalustatus e. bilansseeritus Plaanimise mitmesuguseid vorme eristatakse tavaliselt järgmiste faktorite alusel: *plaanide kehtivusaja e. plaaniperioodi pikkuse järgi *organiseerimisvormi järgi *objekti Prognoos (kr.) ettenägemine, ennustamine kindlail andmeil rajanev teaduslik ennustus, planeerimise meetod. Prognoos eeldab, et sündmused toimuvad teatud tõenäosusega. Majanduslik prognoos majandusteoorial, statistikal, küberneetikal ja tõenäosusteoorial rajanev ennustus, mida harilikult kasutatakse juhtimisotsuste tegemisel. Erinevalt plaanist on prognoosil tavaliselt mitu varianti. Usaldusväärsete plaanide koostamiseks on optimaalse pikkusega baasperiood 6 - 11 aastat. Planeerimise struktuur s. o. tema ülesehituse, koostisosade paigutuse ja seostumise viis. Planeerimise põhilisteks kandjateks ettevõttes on juhtkond ja arvutid, mis on ühendatud teatud
monopolidesse. Suhtus soosivalt monopolidesse, soovitas suurettevõtete rajamist ja toetamist ka Inglismaal (Viidates USA ja Saksamaa positiivsele kogemusele). Rent on tulu maalt, kuhu on lülitatud ka maa parendamiseks tehtud kulutused (diferentsiaalrent). Alfred Marshall oli ennekõike mikroökonoomika teoreetik. Kuigi A. Marshall oli eelkõige silmapaistev teoreetik, ei väsinud ta kogu oma karjääri vältel kordamast, et igasugusel majandusteoorial on mõte ainult siis, kui see on seotud praktikaga ja aitab kasvõi kuidagi kaasa vaesuse kaotamisele ja inimväärika elu saavutamisele. „… Vanemad ja targemad inimesed rääkisid mulle, et tootmisvahendeid ei ole piisavalt selleks, et tagada suurtele inimhulkadele jõudeaega ja õppimisvõimalusi; ja nad ütlesid mulle, et ma peaksin õppima poliitilist ökonoomiat. Ma järgisin nende nõuannet, ja pidasin ennast kuivade faktide maal uitlevaks
annaabi.ee 
