merekindluseks ning seoses sellega ulatusliku sõjalis-tööstusliku ettevõtete kompleksi rajamine vahetult enne Esimest maailmasõda. Eesti oli oma geograafilise asendi tõttu Lääne ja Ida vahelise suhtlemise piirkonnaks. Tänu kaubavahetusele, transiitkaubandusele, välisfirmade kapitalimahutustele, Euroopa õppeasutustes hariduse saanud spetsialistidele ja reisimisele levisid uued majandustehnilised kogemused ja leiutised kiiresti Vene impeeriumi läänepiiril asuvasse Eestisse. Tartu rahuga sai Eesti Nõukogude Venemaalt 15 miljonit kuldrubla ja eesõigustatud kontsessiooni-õiguse miljonile tessatinile metsale seitsmes Loode-Venemaa kubermangus. Tartu rahuga saadud ,,kaasavara" võrdus ligikaudu Eesti suurtööstuse Netotoodangu väärtusega 1922. aastal. 4.1. Tööstus 8
listeks ehk ekspluatatsiooninäitajateks ja majandusnäitajateks ehk näitajateks, mis põhinevad ressursikasutuse, selleks tehtud kulude ja teenitud tulude võrdlemisel ning analüüsimisel. Veoki- pargi majandustehnilised näitajad kirjeldavad autopargi koosseisu rakendatust, tööaja kasutamist, ööpäevast läbisõitu koormaga ja tühjalt jms. 148 8 Kaubavedu ja ekspedeerimine Veoauto peamised majandustehnilised näitajad on: • tühisõidu osakaal