koolkonna vaated oleksid reaalsuses paikapidavamad kui teiste omad; 2. uurijad seavad üles erinevaid eeldusi ja käsklusi (kriteeriume) sellest, mis leiab majanduses aset (või peaks aset leidma) tulevikus; 3. erinevad on majandusteadlaste väärtushinnangud ja arusaamad sellest, mida tähendab majanduses ,,hea-halb", ,,õiglane-ebaõiglane", ,,efektiivne- ebaefektiivne", jmt. 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem Vajadused kitsas majandusteadlikus käsitluses on puuduse tunne, mida inimene saab rahuldada hüviste (kaupade ja teenuste) tarbimisega. Laiemas mõttes on vajadus tarvidus teatud aineliste, vaimsete ja sotsiaalsete elutingimuste järele, mille vajakajäämine kutsub esile puudustunde kas inimeses (inimorganismis) endas või ühiskondlikus institutsioonis. Piiramatud vajadused Hüvised ja teenused hüvis on kitsamas tähenduses tootmise väljund, mis on
· Ressurside piiratuse ehk nappuse probleem: o Tootmisressursse, mida kasutatakse ühes kohas, ei saa kas üldse või samaaegselt kasutada mõnes teises kohas. o Igas ühiskonnas tuleb valida mida toota, kuidas toota, mis tootmistegureid kasutada, kellele toota ja kuidas toodetud hüviseid jaotada o Kui ressursid on piiratud, siis piiratus nõuab valiku tegemist. Valikutega kaasnevad kulud. o Majandusteadlikus terminaloogias on igal tegevusel ja ressursil alternatiiv- ehk loobumiskulu, mis väljendab kaotatud võimalust toota mõnda teist hüvist, mille tootmiseks saaks kasutada samu ressurse. Teisisõnu, alternatiivkulu on parimast alternatiivist loobumise hind. · Tootmisvõimaluste kõver (rada) (TVK) - näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside(samad kättesaadavad ressurside ja
annaabi.ee 
