Lähtuvalt majanduse põhiküsimuste lahendamisest eristatakse kolme põhilist majandussüsteemi, mis reaalses elus toimivad korraga (segamajandus), kuid igas ühiskonnas on üks põhiline ehk prevaleeriv. Kolm põhilist majandussüsteemi on traditsiooniline majandus, turumajandus ning käsumajandus, mille erivormiks on plaanimajandus. Antud töös on vaatluse all just viimane – käsumajandus. Käsumajanduse kontseptsioon pärineb Viini majandusteadlaselt Otto Neurath’ilt. Neurath töötas 20. sajandi alguses välja äärmuslikku majandussüsteemi, mis tugines Esimese maailmasõja aegsele majandusele Euroopas. Neurath leidis, et Maailmasõja järel levivat hüperinflatsiooni on võimalik kontrolli alla saada vaid riigi sekkumisega majandusse. (Ericson, R. E., 2015) Uus majandussüsteem pidi olema vastupidine turumajandusele: eraettevõtted kaotatakse, nende asemel asendab riik eraomaniku kontrolli; riik kontrollib kõiki
White õpilane, kirjutas oma dok töö polüneeslaste kihistumisest. ( J Cook avastas ja kirjeldas, sekkus ka sealsete omavahelistesse võimuvõitlustesse, st kiire ristiusk, mis tagas selle, et kiiresti pandi olustik kirja (inglise keeles). Seal suured pealikud, kes konkureerisid ja võitlesid, tavaliselt igal saarel oma boss. Leidis, et kohalike bosside võim, põhined väärtuste ümberjagamisel. Selle mõtte võttis üle ühelt Ameerika majandusteadlaselt K. Polany-lt? ( turumajandus uus vorm ja saanud valdavaks industriaal ühiskonnas, varem teisiti, vastastikku võrdne vahetus reciprocity. Teine ümberjagamine st kogutakse kokku ja jaotatakse uuesti ära, muidugi osa kitsamale ringile, selline siis valitsev ja sealt edasi juba industriaalühiskonnani). See sobis ideaalselt kirjeldama polüneeslaste pealikke ehk need siis hõimu ülesed agendid st mida rohkem suudab pealik ümber jagada, seda suurem autoriteet.
annaabi.ee 
