(1 159 111), Tampere (313 058), Turku (252 468), Oulu (185 440), Jyväskylä (116 480). Hea ülevaate linnade paiknemisest Soomes annab Joonis 1. Ülal, sest tumedamad piirkonnad toovad hästi esile suurte linnade asukohad (suurema rahvastikutiheduse). Pilt 5. 6. ENERGIAMAJANDUS 6.1. Soome energiavarad Soome vee ja energia varud on küllaltki suured. Energiavarudeks on turvas, küttepuud, õli, maagaas, hüdroelektrijaamad ja tuumaenergia. Soome on kõige tugevamates majandussidemetes Venemaaga: saab õli, maagaasi, puitu ja annab paberit, laevu ja teisi masinaid. Saksamaaga: saab masinaid ja autosid, annab paberit ja puitu. Inglismaaga: saab tekstiilitööstus masinaid, annab paberit ja puitu. Jaapaniga: saab elektroonikat. 6.2. Taastuvenergia kasutamine Taastuvenergia kasutus on suurenenud kõvasti võrreldes viimase 20 aastaga. 1990. aastal oli taastuv energia osakaal 18,2 %, 2010. Aastal 27.1 %. Taastuvast energiast
puidutooted moodustavad ekspordi väärtusest 40%. Soomes ei leidu naftat, käll aga on seal märkimisväärne hüdroenergiavaru. (8;9) Energia Soome energia koosneb 10% hüdroenergiast, 30% soojusenergiast, 20% tuumaenergiast, ülejäänud 40% energiat saadakse maagaasi, puidu ja turba kütmisest, tuuleenergiast, päikeseenergiast ja bioenergiast. (8) Majandussidemed Soome on kõige tugevamates majandussidemetes Venemaaga: saab õli, maagaasi, puitu ja annab paberit, laevu ja teisi masinaid. Saksamaaga: saab masinaid ja autosid, annab paberit ja puitu. Inglismaaga: saab tekstiilitööstus masinaid, annab paberit ja puitu. Jaapaniga: saab elektroonikat. (8) Põllumajandus Soome on Euroopa Liidu kõige põhjapoolsem nurk. Raskesti viljakandval, hõreda
annaabi.ee 
