Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN e. Comecon) tegevuse lõpetamisel oli suur mõju Eesti kaubakäibele. 1992.a. moodustas endiste Nõukogude Liidu vabariikide (kaasa arvatud Läti ja Leedu) osa Eesti ekspordist mitte rohkem kui 47 % ja impordist 45 %. Ka 1994. aastal oli Venemaa üheks oluliseks kaubanduspartneriks, kuid tema osa oli kogukaubanduses umbes kolm korda väiksem kui 1991. aastal. Vaatamata Venemaa- poolsetele mitmesugust laadi majandussanktsioonidele (topelt import-tollid jt.) on ekspordimahud aasta-aastalt suurenenud. Üldine kaubavahetuse maht Venemaaga tõusis 4,4 miljardilt kroonilt 1993.aastal 16,4 miljardi kroonini 1997. aastal. Venemaa osatähtsuse tõusu Eesti kaubakäibes on prognoositud kuni 20 25 %-ni. Põllumajanduse olukorrast Pärast rekordtaseme saavutamist aastatel 1986 1989 vähenes Eesti põllumajandustoodang järsult. Ametliku statistika järgi oli Eesti põllumajanduslik koguprodukt 1995. aastal 47 %
aga nõuti, et ta loobuks vägivaldsest võitlusest, millest ta aga keeldus. Botha otseseks sihiks oli soodustada musta keskklassi kujumist, kes oleks huvitatud poliitilisest stabiilsusest. See pole aga tänapäevani eriti õnnestunud. 1983. a kujunes välja Ühendatud Demokraatlik Rinne, mille eesotsas on hilisem Nobeli preemia laureaat piiskop Desmond Tutu. Nad ei näinud suuremat võimalust koostööks LAV-i kommunistliku parteiga ja läksid keskteed. 1986. a kutsus ta lääneriike üles majandussanktsioonidele apartheidirežiimi vastu. Neid ka reaalselt kehtestati, isegi USA poolt, kes seda tegelikult eriti teha ei tahtnud. Ka mitmed suured rahvusvahelised firmad lõpetasid mõneks ajaks enda tegevuse LAV-is. See viis siseolukorra jällegi labiilsuseni ja 1988. a osales 2 miljonit töölist üleriiklikes streikides. Vastuseks sellele algasid repressioonid ning keelustati mitmete organisatsioonide tegevus. 1989. a sai Botha aga insuldi ning lahkub poliitikast. Riigi uueks presidendiks sai
annaabi.ee 
