osakaal rahvastikus. *Võõrtööliste massiline saabumine kahandas jällegi eestlaste tähtsust ühiskonnas. *ENSV ametiasutustel praktiliselt puudus sõnaõigus liiduvabariigi tööstuspoliitika kujundamisel, sest enamus ettevõtteid allus üleliidulistele ministeeriumidele. *Rahvamajandusnõukogude ajal (1957-1965) muutus majanduselu juhtimine paindlikumaks, kui enamik tööstustest allutati liiduvabariigi kontrollile. 1965 majandusreformiga rahvamajandusnõukogud likvideeriti ja taastus käsumajandus. *Stalini valitsemise ajal oli NSV impeerium muust maailmast ,,raudse eesriidega" eraldatud. *Info saamiseks muult maailmalt oli üheks variandiks välisraadiojaamad, kust peagi tuli saateid ka eesti keeles, esimesena ,,Ameerika Hääl", mis alustas tööd 1951. a. New Yorgis. *Kõige rohkem infot sai pagulaste tegevuse ja kultuurielu kajastuste kohta. *Varsti anti eestikeelseid saateid Münchenist
Suur tähelepanu põlevkivitööstusel, masinaehitusel, metallitöötlemisel, tekstiilitöötlusel ja kalapüügi arendamisel. PÕlevikivtööstusele anti kütteenergeetiline suund. Üha rohkem kaevandati põlevkivi, mis läks elektri ja gaasi tootmiseks. Käiku lasti 2 uut elektrijaama (Balti ja Eesti). Üle poole toodetud energiast läks riigist välja, peamiselt Leningradi ja Pihkva oblastisse ning Riiga (odavama hinnaga, kui seda liiduvabariigi siseselt müüdi). 1965. a majandusreformiga rahvamajandusnõukogud likvideeriti, taastus käsumajandus, mille sisemised arenguvõimalused ammendusid lõplikult 1970. aastatel. Linnastumine. Kuna tööstust arendati eelisjärjekorras, siis linnad seetõttu kasvasid. Sinna suundus elama enamik muulasi. Kolhooside loomine kiriendas talupoegade maalt lahkumist. 1945. a elas linnades kolmandik, 1953. aastal juba üle poole elanikkonnast. 1959. a rahvaloenduse andmetel moodustas 56,4% liiduvabariigi elanikkonnast linnaelanikud.
annaabi.ee 
