organisatsioonis tekkivaid kulusid liigitada ja analüüsis kasutada erinevalt. Sageli kuluarvestuse meetodid, mis on kasutuses finantsaruandluse tarvis, ei sobi juhtimisotsustes kasutamiseks. Et aru saada, kuidas oleks võimalik kulusid optimeerida, peab olema kursis kulude tekkemehhanismiga ja arvestusega ning siitkaudu mõjutamisvõimalustega. Järgnevalt peatume lühidalt olulisematel kululiikidel ning käsitleme kulude käitumist ning seoseid majandusprotsessidega. Kuluinfo kogumisel on tavaliselt kolm üksteisest küllalt palju erinevat eesmärki: Kaubavarude hindamine, mida tehakse eelkõige finantsaruannete (raamatupidamise aastaaruande tarvis) jaoks. Üksikute kulude mõõtmine, et vastu võtta otsuseid erinevates ärisituatsioonides Tegevuskontroll, et teostada operatiivse juhtimise ja kontrolli ülesandeid. Kulu (cost)– ressursside loovutamine eesmärgi saavutamiseks.
Viimased 18. saj lõpu sündmused ja muud faktorid hakkavad ette valmistama protsessi, mis lõpuks päädib pärisorjuse kaotamisega. 18. sajandi lõpul -19. saj alguses - valgustusideed süvenevad paljuski ka siin kohapeal. Ideed on jõudnud provintsidesse. Ka siin on valgustatud inimesi, kes valgustusideede järgi elavad. Prantsuse revolutsioon, vabadus, vendlus, võrdsus. Ideedel on uus kõlapind, uus väljund. 18. sajandi lõpuosas paljuski tegemist paratamatute majandusprotsessidega mis ei allu enam ühe või teise mõisniku tahtele. Toimuvad üsna olulised muutused majanduses tervikuna. Sinna konteksti vana süsteem enam ei sobinud. Kus jätkatakse arhailisel moel asjaajamist, seal hakkavad tulema esimesed tõsised kriisinähud (mõisatel tegevuse jätkamiseks liiga vähe kapitali). Mõisad tarbivad rohkem kui senine majandustegevus suudab asemele anda. Ei saa eitada ka käärimise momenti, ka see on mõisamajandusele negatiivne. 18. saj lõpus-19