best linear unbiased estimator). 47. Väärkorrelatsioon korrelatsioonikordaja on statistiliselt oluline, kuid tegelik põhjuslik seos nähtuste vahel puudub. 48. Usaldusnivoo (level of confidence) tõenäosus 1 , mille korral parameetri vahemikhinnang katab tema tegeliku väärtuse. Parameeter satub lubatud piiridesse. 49. Üldkogum ökon.modelleerimisel on üldkogumiks modelleeritav majandusprotsess. 50. Spearmani korrelatsioonikoefitsent (rs) järjenumbrite korrelatsioonikordaja. N: on vaja reastada 2 erineva grupi arvamused ning need järjestada ja võrrelda (järjenumbrid astakud astakkorrelatsioon) N: tippjuhtide ja töötajate arvamused. Siis saab Spearmani kasutada. Spearmani saab kasutada ka siis kui on vaja intervallskaalas esitatud andmeid analüüsida ning vähendada erindite mõju
juhtimiseesmärgi saavutamist piiritlevate kitsendustega. Stimuleerimismudel võimaldab saada täiendavat infot majandusprotsessi võimaliku käitumise kohta tulenevalt majandusprotsessi eelnevast mõjutamisest („mis siis, kui...“) info selle kohta, mis ühe või teise otsuse/valiku tulemusel juhtub. Otsustusprotsessi etapid: Probleemi defineerimine Otsustuskeskkonda mõjutavad: Mudeli(te) püstitamine Majandusprotsess iseloom Andmete kogumine Majandusprotsessi kestvus Mudeli lahendamine Majandusprotsessi käitumist Lahendustulemuste analüüs iseloomustavad andmed Otsuse vastuvõtmine 1 Stabiilsuse ehk tundlikkuse analüüs- võimaldab saada olulist täiendavat infot
Jevons, Walras, Pareto 2. Milline on matemaatilise koolkonna metodoloogia? Matemaatilise meetodi kasutamine majandusnähtuste selgitamisel. Kasutasid seda kui uurimismeetodit, mitte abimaterjali või illustratsiooni. Arvasid, et matemaatilise analüüsi abil võib sooritada pöörde, arendaga viimast edasi. Matemaatikas nägid võimalust määrata majanduskategooriate suhted. Püstitasid ülesande haarata matemaatika abil kogu majandusprotsess. 3. Mida uut annab koolkonna hinnateooria? Mitte töö, vaid just haruldus määrab eseme hinnalisuse. Hinnalisus on võrdelisus vahetamisel. Hinnalisus tähendab, et kindla koguse asjade eest antakse kindel kogus teist kaupa. Otsivad võimalusi määrata kasulikkust kvantitatiivselt, kindlaks teha hindade ja piirkasulikkuse proportsioone. 4. Kuidas seletatakse palka, kasumit ja renti?