Täiskogus olid kõikide riikide delegatsioonide esindajad. Nõukogus oli otsuste vastuvõtja. Sinna kuulusid 5 alalist liiget (UK, USA, FRA, ITA ja JPN) ning 4 vahelduvat liiget (vaheldus igal aastal). Ruhri okupeerimine Sõja nõudmistele vastanud majandus ei suutnud rahuaja tingimustega kohaneda, maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel oli olukord rahanduses. Kasvas tööpuudus, mis oli eriti suur sõjast naasnud meeste seas. Kõige keerulisemaks kujunesid majandusprobleemis Saksamaal, mille majanduslikku olukorda raskendasid Antandi riikidele makstavad reparatsioonid. Kui Saksamaa ei suutnud neid maksta, okupeeris Prantsusmaa 1923.a. Saksa suurima tööstuspiirkonna Ruhri. Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda jõuti trükkida. Eriti raskelt kannatas keskklass, kes kaotas raha väärtuse kadumise tõttu kõik säästud. Saksamaa majanduslik nõrkus aeglustas kogu Euroopa majanduse arengut
väga kehv. Ka parempoolsed proovisid võimu haarata. 1920 toimus Berliinis kindral Kappi puts. Teine kord toimu 1923 aastal Baieris, Müncheni õllekeldriputs. Hitler kuulutas end Baieri valitususjuhiks, kuid loodeti, et sõjavägi tuleb Baieriga, mitte Weimariga. Hitler ja kaaslased arreteeriti ja mõisteti 5 aastaks vangi, kuid istus vaid 9 kuud. Vanglas dikteeris ta ,,Mein Kampfi" esimese osa. Vanglast vabanedes taastas ta NSDAP tegevuse. 1925 aastaks oli Saksamaa majandusprobleemis lahenenud, sest nad said USA-lt lanu. Kuna oli majanduslik tõus, kadus rahulolematus Weimari vabariigiga. Weimari vabariigiga lepiti ka selle tõttu, et 1925 sai presidendiks Paul Hindenburg, kes oli I maailmasõjas vägede ülemjuhataja ning oli väga populaarne. Tegelikult oli Hindenburg monarhist. Hindenburg oli sündinud 1847, seega oli ta väga vana president oli 78-aastasena. 1933 nimetas kantsleriks Hitleri
annaabi.ee 
