Parasvöötme segametsade vöönd Enamlevinud männi-, kuuse- ja kasemetsad Lisaks haavad ja lepad Põhja-Eestis ja saartel palumetsad 20% Kagu-, Kirde- ja Põhja-Eestis laanemetsad 11% Lääne-Eestis soovikumetsad 22% Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Metsakorraldus Majanduslike piiranguteta 69% Majanduspiirangutega 21,6% Rangelt kaitstavad 9,4% Metsatööstus Puidutööstus üks suuremaid tööstusharusid Töötlemine ja tootmine umbes 1000 ettevõtet 16 000 inimest 60% toodangust välisturgudel Paberitööstus 80% ekspordiks Mööblitööstus kolmveerand ekspordiks Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
[http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/vandra-metskond] (24.10.2011) METSARESSURSS Vändra metskonna metsadest levinuimad on soovikumetsad (30%), pindalalt teisel kohal on palumetsad (23%). Puuliikidest on pindalalt suurima osakaaluga kask, järgnevad mänd ja kuusk. RiigimetsaMajandamiseKeskus [http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/vandra-metskond] (24.10.2011) RAIED Vändra metskonna uuendusraiete nimekirjas on toodud majanduspiirangutega ja majanduspiiranguteta metsas raieks kavandatud metsaosade loetelu, mille hulgast on võimalik teha raiekohtade valik. Raienimekirjas on raiekoha kohta esitatud detailsed andmed, nagu eraldise pindala, peapuuliik, vanus, boniteet, kasvukohatüüp, puistu täius ja koosseis, raiutav tagavara.(Tabel nr. 2) 7 METSAUUENDUS Vändra metskonnas istutati 2011. aastal metsa kokku 471,15 hektaril. Istutus moodustas 446,94 ha ja külv 8,76 ha
Puistut asendavate häiringute intervall on Eestis keskmiselt 155 aastat (7). Võrreldes looduslike häiringutega on metsade majandamisest tingitud häiringud oma keskmiselt 80-aastase rotatsiooniga liiga sagedased, kusjuures need ei meenuta ka looduslikke häiringuid, kuna enamik biomassist viiakse raiete käigus minema. Seetõttu ei suuda paljud liigid majandusmetsades toime tulla. Selliste liikide kaitseks on loodud rangelt kaitstavad ja osalise majanduspiirangutega metsakaitsealad. Samal ajal on inimtegevuse tulemusena kujunenud ka spetsiifiliste loodusväärtusega uusi või sekundaarseid metsakooslusi, näiteks puisniidud ja palumetsad. Eesti metsanduse üldine eesmärk on kaitsta metsaökosüsteemide olemasolevat mitmekesisust ja tootlikkust. Tavapäraselt säästvalt majandatavates metsades kaitstakse seetõttu ka mõningaid looduslike metsade elemente ning väikesi puutumatuid ja eriti väärtusikke metsaosi -vääriselupaiku
samapalju on kaasikuid ja hall-lepikuid on 11%. See on peamiselt tingitud asjaolust, et suur hulk tagastatud metsamaid on endised põllud, mis viimastel aastakümnetel on looduslikul teel uuenenud pioneerpuuliikidega (peamiselt kase ja halli lepaga). Praegu moodustavad rangelt kaitstud metsad ca 12% metsadest (277 800 ha). Majanduspiirangutega metsi on kokku 290 400 ha ja need moodustavad 12,6% metsadest. Sellistes metsades on majandamine teatud ulatuses lubatud, kuid seda piirangutega. Vääriselupaik - kaitset vajav ala väljaspool kaitstavat loodusobjekti, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur. Vääriselupaiga
annaabi.ee 
