mis ühendaksid kahte väiksemat kaitseala. 31. Vanimad looduskaitse alla olevad alad Eestis Eesti vanim kaitseala on Vilsandi rahvuspark. Lahemaa rahvuspark on Eesti vanim rahvuspark ning ka esimene rahvuspark Nõukogude Liidus. 32. Eesti kaitsealade tüübid tänapäeval, nende tsoneering Hoiuala – loodus- ja linnudirektiivi kohaselt moodustatud ala, kasutatakse võimalikult väikeseid majanduspiiranguid. Maastikukaitseala e looduspark – haruldase või Eestile iseloomuliku loodus- või pärandkultuurmaastikuga kaitseala, mis on moodustatud looduskaitse, kultuuri või puhke-eesmärgil. Maastikukaitsealal on tihti tähtis koht eripärastel pinnavormidel, mille kaitsmisega säilitatakse ka geoloogilisi väärtusi. Maastikukaitseala võimalikud vööndid on sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd.
elemente ning väikesi puutumatuid ja eriti väärtusikke metsaosi -vääriselupaiku. Lisaks sellele on rajatud rangete majanduspiirangutega kaitsealade võrgustik, mis peab esindama metsade levikut, kasutingimusi ning metsaökosüsteemide mitmekesisust ning kaitsma vanadest loodusmetsadest sõltuvaid ja seal elutsevaid liike. Pool-looduslike metsakooluste, nagu puisniitude ja -karjamaade, mitmekesisust kaitstakse traditsiooniliste majandusvõtetega. Samuti rakendatakse täiendavaid majanduspiiranguid veekogude kaldametsades, kaitsealuste liikide elupaikades jm. Kokkuvõttes toimivad suuremad kaitsealad liikide pelgupaikade ja levikukohtade tuumaladena ning väiksemad kaitstud elupaigad või loodusmetsa elemendid majandusmetsades kui vaheastmed kaitsealuste metsade vahel. Lisaks tuleks majandusmetsades võimalikult palju järgida peamisi looduslähedase metsamajanduse printsiipe nagu raielankide asukohavalik