kaob paratamatult ka osa töökohtasid mida enam vaja ei lähe. Vaja läheks ainult inimesi kes juhivad ja kontrollivad kõrgtehnoloogiat. Aga neid inimesi meil pole, sest viimastel aastatel on ülikoolides populaarseks saanud humanitaarained ja reaalained on tagaplaanile tõugatud. Ühe võimalusena nähakse tööjõu toomist mõnest muust euroopa riigist. Selle puhul on kaks varianti: kas tuua odavat tööjõudu Bulgaariast ja Rumeeniast kes aitaksid jätkuda praegusel eesti majandusmudelil, või tuua eestisse targad skandinaavlased kes aitaksid eesti majandust ümberstruktureerida. Esimene variant on küll kasulik välismaistele tehastele, aga eestis võib see tekitada rahvustevahelisi konflikte. Teiseks poleks eestile kasulik ka see, et odavatööjõu teenitud raha läheks ilmselt nende kodumaale mitte ei jääks ringlusse eesti siseturul. Kolmandaks oleks see vaid ajutine lahendus ja see lükkaks edasi lahenduse leidmise.
Selle põhjal võib väita, et Hitler oli see kes määras natsi saksamaa poliitilise kursi kuid selle välja töötamisel osales terve saksamaa poliitiline eliit. 27. Nõukogude Liit: maja mille Stalin ehitas Sellele saab vastata vist loengu konspekti põhjal, aga mul pole seda. Internetist on raske selle kohta midagi leida. Kui kellegil on siia midagi lisada siis oleks tore... 28. Nõukogude Liidu majandusmudel Nõukogude Liidu majandus põhines sotsialistlikul majandusmudelil, kus riik reguleeris kõiki majanduse valdkondi: määrates palgad, kaupade hinnad, määras ressurside jaotuse ning otsustas mida ja kuidas toota. Seda süsteemi kutsuti plaanimajanduseks või käsumajanduseks, sest riik ütles, millised suured ettevõtmised või kasvu prognoosid tuleb ette antud aja jooksul täita. Neid plaane hakati kutsuma viisaastakuplaanideks. Selline süsteem oli väga range ning ei jätnud ruumi vajalike