aasta esimesel poolel kõige rohkem asüülitaotlejaid. Enim oli varjupaigatoatlejaid-ligi 200 000, pärit Süüriast, üle poole vähem, ligi 90 000, Afganistaanist ning umbes 65 000 Kosovost. Slaid 6: Majandus-või mugavusmigrant ei ole pagulane, sest ta jätab oma kodumaa maha parema elatustaseme või töövõimaluste tõttu. Pagulane aga lahkub oma kodumaalt kuna ta elu on ohus. Migrandid Balkanimaadelt, Lääne-Aafrikast ja Lõuna-Aasiast on tõenäoliselt majandusmigrandid, kes pagevad vaesuse ja tööpuuduse eest, lootes leida parem eluviis ja paremad töövõimalused, ilma, et tegelikult rahvusvahelist kaitset või pagulasestaatust vajaksid. Enamus asüülitaotlejatest, kes on pärit Serbiast, Makedooniast või Montenegrost aga on inimesed, kes tunnevad, et neid diskrimineeritakse nende päritolumaa tõttu. Nigeeriast ja Pakistanist pärit inimesed võivad olla mõlemat-nii majandusmigrandid, kui ka sõjapõgenikud, kes põgenevad vägivalla ja sõja eest
Tööjõu liikumist iseloomustab kaks mõistet: mobiilsus ja ränne. •Mobiilsuse all mõistetakse tavaliselt igasuguse töö kui tootmisteguri liikumist ühest regioonist (sisaldab ka riigist riiki liikumist) teise (ingl.k. interregional mobility) või ühe regiooni sees (intraregional mobility). •Ränne on inimeste ruumiline liikumine, millega kaasneb elukoha vahetus. Seega eristub ränne mobiilsusest püsivama iseloomu poolest. Migrandid põhjuste järgi Majandusmigrandid – Vaestest riikidest, peamiselt põllumajandus taustaga. Peamine põhjused migreerumiseks: madal sissetulek, viletsad sotsiaalsed garantiid, kõrge töötus. Tüüpiline näide migrandid nö mustast Aafrikast. Siia alla käivad ka uusmigrandid Kesk- ja Ida Euroopa riikidest, pärast EL laienemist Poliitilised migrandid – põgenikud, kas kodusõja, rassilise , etnilise tagakiusamise ohvrid. Kurdid põhja-Iraagist, endise Jugoslaavia aladelt pärit rahvusgrupid, kes lahkusid Balkani
annaabi.ee 
