põhjal. 1. Millises maakonnas on metsa kõige vähem? 2. Kui suur osa sinu kodumaakonnast on kaetud metsaga? 3. Reasta lähtuvalt metsasusest Eesti maakonnad. Alusta maakonnast, kus metsa on kõige rohkem (5) http://www.metsakorraldus.ee/images/maakondade_metsasus_gra Eesti metsad • Okasmetsad – põhja pool – kuusikud, männikud • Lehtmetsad – lõuna pool – kaasikud, lepikud • Segametsad – okaspuud ja lehtpuud • Loodusmetsad – looduslikud • Majandusmetsad – istutatud, hooldatud. • Põlismets – inimtegevusest oluliselt ürgmets Eestile on omased ka hiiemetsad Metsloomad Eesti metsades http://lemmik.postimees.ee/3307831/eesti-metsad-kubisevad-looma Metsarinded Puurinne - Harilik mänd, arukask Põõsarinne – sarapuu, magesõstar Puhmarinne – kanarbik, pohl Rohurinne – jänesekapsas, sinilill, kilpjalg Sambla ja samblikurinne –
puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), rusukallete ja jäärakute metsad e pangametsad (9180*), siirdesoo- ja rabametsad (9080*) ning lammi-lodumetsad (91E0*). Lahemaa piiranguvööndis asuvates majandatavates metsades piiratakse vastavalt kaitse-eesmärgile uuendusraieid ning säilitatakse raiete käigus erinevaid loodusliku mitmekesisuse elemente. Seetõttu on ka piiranguvööndi metsad liigirikkamad kui majandusmetsad väljaspool kaitseala. 4.2 Sood Soid jääb Lahemaa rahvusparki ligikaudu 3425 ha, mis moodustab 4,6% kogu loodusala pindalast (so 7,3% loodusala maismaast). Klindi ees paiknevad Hara ja Aabla sood on tekkinud merest eraldunud laguunide/järvede kinnikasvamisel. Juminda poolsaare lõunaosas paikneva Hara raba pindala on 747 ha, selle põhjaosas asuvad Lahemaa rahvuspargi rannikumadalikule jääva osa suurimad ja sügavamad laukad, neist suurimal on pikkust üle 200 m
rohealade ja veepinna ca 29-36C ◦ Vegetatsiooni hulk väiksem ◦ Raisku minev soojus majadest ja sõidukitest ◦ Kunstlike materjalide soojusmahutavus suurem ◦ Kõrghoonete tekitatud “kanjoni- struktuur” Esteetika ja rekreatsioon,Pargid,Parkmetsad,Peenrad,“rippuv haljastus”/konteinerhaljastus,Terviserajad Guerilla gardening Põllumajandus Järjest suurenevad põllumajandusalad ◦ Karjamaad ◦ Põllud ◦ Majandusmetsad Monokultuurid ◦ Muldade vaesumine ◦ Vastuvõtlikkus haigustele ja kahjuritele ◦ Liigivaesus Keskkonna degradeerumine ◦ Reostus ◦ Erosioon ◦ Veesüsteemid „Kuldne org“ Kalifornias Viljakate muldade tõttu võetud kasutusele põllumajanduses Loodusliku taimkattega 1% orust, 99% põllukultuurid Pinnavee tööstuslikul kasutamisel tekkinud veepuudus – kõrbestumine Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, pestitsiidid Muldade vaesumine – sõltuvus väetamisest
annaabi.ee 
