arengueelduste loomist kõigile ELi piirkondadele, aga samuti vabaturu majandusprotsessidest tekkivate sotsiaalsete tagasilöökide leevendamist. Sellised tagasilöögid võivad oma iseloomult olla regionaalsed, puudutades mingit kindlat piirkonda/piirkondi, või ka struktuursed, puudutades eelkõige teatud kindlaid tööstusharusid või töökohti. Regionaalpoliitika vajadust on võimalik põhjendada väga erinevate argumentidega alates filosoofilistest ja lõpetades majanduslikega. Esiteks kasutatakse regionaalpoliitika õigustamiseks nn võrdsuse ja õigluse aspekti, millest lähtuvalt peab kõigil kodanikel olema õigus osa saada üldise majanduskasvu hüvedest, keegi ei pea sellest ilma jääma tulenevalt oma geograafilisest asendist. Majanduslike põhjendustena tuuakse esile, et mahajäänud piirkonnad peidavad endas kasutamata jäänud ressursse, mille rakendamine võimaldab tõsta toodangut ja seeläbi ka sissetulekut.
Tegelikult on ka hooldusraieid võimalik vaadelda kui investeeringut, mille eesmärgiks on puidu (puistu) väärtuse tõstmine ning metsa majandamisest lisatulu saamine. 4.1. Investeerimiskriteeriumid metsamajanduses Sageli on eesmärk ise kriteeriumiks. Näiteks kui seadus kohustab metsi uuendama, siis saab tekkida küsimus ainult uuendamismeetodite valikust. Kriteeriumid võivad olla tehnilised ja majanduslikud. Tehniliste kriteeriumide kasutamine on võrreldes majanduslikega oluliselt lihtsam, kuna majandusliku õnnestumise mõõtmine on oluliselt keerukam; majanduslikud kriteeriumid eeldavad rohkem informatsiooni; majanduslik tulemus ei ole nii nähtav ja selge kui tehniline tulemus (näiteks puukeste kõrguskasv); tulevasi majanduslikke väärtusi on raske ennustada. 46 Näitena väljavõte Metsaseadusest: Uuenenuks loetakse raiesmik või hukkunud metsa
annaabi.ee 
