Tähtsamad reformid: 1) Riik toetama uute töökohtade loomist ning org. hädaabitöid 2) Kehtestati miinimumtöötasu ning tööpäeva pikkus 3) Suurendati ametiühingute õigusi 4) Töötutele maksti abiraha, vanuritele pensioni ning vaesematele peredele toetusi 5) Reguleerima põllumajandust, kehtestati tootmispiirangud 6) Riigi kontroll panganduse üle, tegutseda ainult elujõulised pangad 1933. hakati majanduskriist üle saama, järelnähud andsid tunda. Välispoliitikas isolatsionismipoliitika, püüdes maailmas toimuvast eemale hoida. Inglismaa Osa maailma majanduses kahanes. Sütt hakkas asendama nafta ja tekstiilitööstuses mood muutus sageli. Peamiseks probleemiks oli aeglane kaasaminek moodsate tehnoloogiate ja uute tööstusharudega. Kõrge tööpuudus. 1918. valimisreformiga suurendati valimisõiguslaste inimeste arvu kolmekordseks. Tööliste osatähtsuse suurendamine tugevdas Tööparteid.
saatuslikuks. Valitsus lahkus seoses sellega, et toimusid poliitiliste jõudude ümbergrupeerimised: toimusid erakondade ühinemised: Eesti Rahvaerakond ja Eesti Kristlik Rahvaerakond - 1931. aastal ühinesid. Kaks agraarerakonda Põllumeestekogud ja ... ühinesid. Uueks nimeks sai Põllumeestekogude, põllumeestekogude ja asunike koguks. Selline ühinenud agraarerakonna loomine mõistlik samm. Asunike staatus hakkas järkjärgult sarnanema vanapõllumeestega. Tulenes ennekõike majanduskriist - tabas kõige rängemalt põllumehi - algas maa võitlus linna vastu. Vastukaaluks maaerakondade ühinemiseks ja peaaegu ühel ajal põllumeeste ühinemisega Eesti Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond Tööerakond ja Majandsurühm ühinesi - uueks nimeks Rahvuslik Keskerakond. Esialgu oli tegemist parlamenid fraktsioonide liitumisega. Jõudude vahekorra muutumise tõttu Pätsi valitsus teatas tagasiastumisega ja moodustati Jaan Teemanti IV valitsus, koosnes Ühinenud Põllumeeste erakonnast ja