11.Millise hinnangu võib anda majanduspoliitika efektiivsusele 100aastases perspektiivis? Seda on raske hinnata, sest valitsusel on vaja tõepäraseid andmeid, et hinnata majanduse kõikumist. Majandus muutub kiiresti ja seda on raske ette ennustada.. Valitsuse majanduspoliitika on ära hoidnud kui ka tekitanud langusi. 12.Kumb on parem - rohkem või vähem valitsust? Parem oleks, kui see oleks tasakaalus, siis ei tekiks suuri langusi ja majanduskriisidel ei oleks nii suur mõju tervele maailmale. Valitsus alati ei pruugi õigeid vastuseid teha ja selleks ongi vaja ka teiste arvamusi. 13.Millise hinnangu võib anda Euroopa, Jaapani ja USA majandusarengutele sajandivahetusel? Kõige jõudsamalt on kasvanud USA majandus ja arvatavasti jõuab sellele järgi ka Jaapan. On olnud ka tagasilööke arengule. Euroopa majandus on ka arenenud, kuid mitte nii jõudsalt kui USA ja Jaapani oma. 14.Mis iseloomustab uut majandust?
7 350 300 250 200 Saksamaa Eesti 150 100 50 0 Joonis 3 EU28 rahvusvahelises kaubanduses igakuised andmed (Eurostat) 1.4 Valimised ja valitsuse vahetused Juba enne sõda alates 1930. aastast oli Saksamaal välja kujunemas demokraatlikud valimised. Üldiselt majanduskriisidel on olnud varem Saksamaal valimistulemustele otsene mõju. Juba enne sõda, olles leiva järjekordades, valiti esindustesse sotsiaaldemokraadid. Peale majanduskrahhi 1932. aastal hakkas töölisparteide osakaal tõusma 2,6%-lt 1933. aastal 43,9 protsendi häälteni. Järgmised valimised toimusid peale sõda 1949. aastal, kus toimus sotsiaaldemokraatide ja kristlike demokraatide duell. 1969. aasta majanduslangus tõi jällegi edu sotsidele, kuid samas 1975. aastal
annaabi.ee 
