viimisega uuele tasandile: 24. oktoober 1945 jõustus ÜRO põhikiri (välja töötatud aprill-juuni1 945 San Francisco konverentsil) - alla kirjutasid 51 riiki. asukoht NY 1948 ÜRO inimõiguste deklaratsioon (Fj. lk.47) rahvusvahelise majanduskoostöö edendamiseks ja sõjajärgse kriisi vältimiseks peeti 1944.a. Bretton- Woodsis Ühinenud Rahvaste rahandusalane konverents, kus pandi alus maailma uuele majanduskorraldusele, mis tugines kindlatele valuutavahetuskurssidele ilma kullastandardi taaskehtestamiseta. (Bretton-Woodsi süsteem toetus kullale ja dollarile, s.t. et kullale kehtestati kindel hind dollarites ja teistel valuutadel oli kindel hind dollarites. Seeläbi muutus dollar maailmarahaks. BW süsteemi tagamiseks moodustati Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) ja Maailmapank (IBRD). NSVL sellega ei ühinenud.1960-aastatel hakkas BW süsteem kõikuma.
kohalike loodusvarade ekstensiivne röövellik kasutamine; põliselanikkonna assimileerimisele suunatud töökohtade ja migratsioonipoliitika; seniste majandussidemete läbilõikamine ning Eesti isoleerimine maailmamajandusest. Maareform ja kollektiviseerimine. Olemuslikult väljendus Eesti muut(u)mine NSV Liidu rahvamajanduse koostisosaks varasema turupõhiselt arenenud majanduse allutamises Moskvast lähtunud direktiivsele keskplaneerimisele toetunud majanduskorraldusele. Selle, NSV Liidus juba varem rakendatud majandusmudeli lähtekoht oli tootmisvahendite riiklik omand. Varem eraomandis olnud maa ja ettevõtted natsionaliseeriti, valdavalt 1949.–1950. aastal kollektiviseeriti põllumajandus sunniviisil. Suur osa toonastest omanikest ja majanduseliidist kas vangistati või saadeti 1941. ja 1949. aasta suurküüditamistega Venemaa põhjapiirkondadesse ning Siberisse. Eesti loodusvarad ja tootmisvõimsused allutati otseselt NSV Liidu keskvõimule