Saksamaa ja Nõukogude Venemaa. Saksamaa kutsuti reparatsioonide pärast, N Venemaa aga sellepärast,e t teada saada, kas tsaari ajal võetud laenud saavad tasutud ja kas N Venemaa kompenseerib välismaalastelt ära võetud varanduse. Mõlemale vastas Nõukogude Venemaa eitavalt, kuna tema ei vastuta tsaari võlgade eest ning on täiesti uus riik. Genova konverentsil toimus Saksamaa ja Nõukogude Venemaa lähenemine (mõlemad olid isolatsioonis) ning nad jõudsid Genova majanduskonverentsi raames Rapallo lepingu sõlmimiseni: · Mõlema riigi vahel seati sisse diplomaatilised sidemed. · Nõukogude Venemaa delkareeris, et tema ei taha saada Saksamaa käest mingisuguseid reparatsioone ning loobub nendest. Saksamaa teatas, et ei taha tagasi saada võlgasid ja eraisikutelt äravõetud raha kompenseerimist. (Mõlemad loobusid rahalistest nõuetest) · Pandi kirja, et omavahel hakatakse tegema majanduslikku (kaubavahetus ilma tollideta) ja
1920-21 rahulepingud lõunanaabritega (Türgi, Pärsia, Afganistan)- dipl ja maj suhete sisse seadmine. 1921 algas ka maj läbikäimine lääneriikidega. Rahvusvahelist tunnustamist ikka veel ei olnud. Lääneriikide suhtumine enamlastesse kui usurpaatoritesse. Enamlased ei tahtnud midagi teada Tsaari-Vm võlgadest. 10.loeng- 13.märts Enamlastel oli puudu juriidiline tunnustus välisriikidelt, keeldusid maksmast Vm võlgu. 1922 kevadel kutsus Antandi nõukogu kokku ülemaailmse Genova majanduskonverentsi, sellele sai kutse ka NL enamlik valitsus. Mindi sinna ühe eesmärgiga- saada oma võimule tunnustus. Lääneriigid olid huvitatud välisvõlgade sisse nõudmisest. Enamlased pidid soostuma peapunktide järgi välisvõlgade tasumisega- neid oli 18 miljardit kuldrubla. Antandi riigid olid nõus toetama Vm- d laevadega, kui enamlased tunnustavad võlgu. Sooviti ka, et enamlased loobuks kommunistlikust mõtteviisist
annaabi.ee 
