firmade probleemid Eestis. Esimeses peatükis on juttu Eesti majandusliku finantstasakaalu ja krediidireitingu arengu kasvust. Teises peatükis on kirjutanud autor Eestimaa ja Saksamaa kaubanduslikest suhetest ja kuidas erinevad asutused aitavad mõlema maa omavahelistele kaubanduslikele suhetele kaasa. Kolmandas peatükis on uuritud euro kasutuselevõtu eeliseid ja puudusi. Neljandas peatükis on formuleeritud Eesti ja Saksamaa majanduslikud kokkulepped. Viies peatükk käsitleb Eesti majanduskliimat Saksa ettevõtete seisukohalt 2000. aastal, kui vähetuntud Eesti riik Saksa investoritele oli, Eesti ja Saksamaa omavahelisest kaubanduslikust ja majanduslikust arengupotentsiaalist. Kuuendas peatükis on Eesti majanduskliima Saksa ettevõtete seisukohalt 2007. aastast kuni 2010. aastani: 2007. - 2009. aastal oli Eestis majandus- ja finantskriis, negatiivsed olid konjunktuuriuuringute andmed. Seitsmendas peatükis on kirjutatud Eesti Euroopa Liidu liikmesriiki astumisest, millist
Ilmselt asuvad Eesti majanduse arengut suunavad põhifaktorid väljaspool uuritavat kogumit. Liitumisel EL leiavad eesti maksusüsteemis aset kahte laadi muudatused. Kõigepealt tõusevad aktsiisid mootorikütusele ja tubakatoodetele ning laieneb käibemaksuga maksustatavate kaupade ring. Need muudatused, kuigi nad pole põhimõttelist laadi, suurendavad hindade taset ja halvendavad teatud ulatuses majanduskliimat. Põhimõttelisteks muudatusteks tuleb aga lugeda seoses Eesti siirdumisega ühtsesse EL majandusruumi nn. kolmandate riikide suhtes kehtima hakkavaid tolle ja Eestile liitumislepinguga de facto ette kirjutatud kohustust taastada ettevõtte tulumaks. Nende muudatuste mõju majanduskeskkonnale alles ootab teaduslikku läbi töötamist. Kasutatud kirjandus 1. Ahmad, S. E., Stern, N. H. Tax reform and development. IMF, 1990. 2. Ahmad, S. E., Stern, N. H
annaabi.ee 
