ja valdused laienesid veelgi. Mõis kasvas ja kogus tuntust. Kivist kindlustatud hooned ehitati Kolka tõenäoliselt Jüriöö ülestõusujärgselt 1343. aastal. /Tamm, lk 75/ Gotlandi Roma kloostril võis olla kavatsus rajada Kolka tütarklooster, kuid teada on, et Roma klooster tegelikult ühtki tütarkloostrit ei asutanud. Kuid samas on teada, et Kuusalu esimene kivikirik kuulus Kolga munkadele. Majanduskeskustes aga tavaliselt munkasid ei elanud ja majanduskeskustele ei saanud kirikud kuuluda. Seega pidi Kolga toimima sanktsioneerimata kloostrina, seda tõenäoliselt võimaldas suur vahemaa Gotlandi emakloostriga. /Markus 2006, lk 17/ Enn Tarvel kirjutab: Tallinna vanimas arveraamatus on sissekanded 1371-1374 aastast Kolga munkadelt palkide ostmise kohta. Seal on iga kord juttu Kolga munkadest või foogtist. Ühes 1418. a ürikus räägitakse Kolga isandatest ja vaimulikkudest vendadest. /lk 41-42/ Ametlikult oli keelatud
euroopast. Vene kubermangudes algas juba 1775 see haldusreform. Kohtuvõim, politseivõim ja haldusvõim lahutati üksteisest. Uus hoolekandesüsteem samuti Riigivõimu suurendamine oli üks eesmärke. Pmst kärbiti kohalike aadlike võimu, kuid samas anti vastutasuks mõisad kõik pärusvaldusteks e isiklikuks valduseks, see tõi kaasa murrangu maasuhetes. Asehalduskord oli Vene valitsusasutuste viimisega lähemale piirkondlikele haldus-, kultuuri ja majanduskeskustele, kaotasid tähtsust senised tsentraliseeritud riigivalitsusorganid ning 1780. aastal likvideeriti Manufaktuurkolleegium, 1782. aastal Staats-kontor kolleegium, 1783. aastal Peamagistraat, 1784. aastal Mäekolleegium, 1786. aastal aga Teenismõisate kolleegium ja Justiitskolleegium.emaa keisrinna Katariina II ajal aastatel 17751795 Venemaa keisririigis kehtinud piirkondlik valitsusvorm, mis tugines Venemaa keisrinna Katariina II poolt ette valmistatud ja Venemaa keisririigis 1775
annaabi.ee 
