Tööjõu ka tööpuudus käivad käsikäes. Riigi roll tööturul ja tööhõivepoliitika Mis on tööhõivepoliitika? Tööhõivepoliitikat saab sisuliselt jagada kaheks. Passiivne tööturupoliitika tegeleb riigi tööpuuduse tagajärgede leevendamisega. Näiteks töötu abiraha või töötuskindlustuse maksmisega. Aktiivne tööturupoliitika tegeleb uute töökohtade loomisega, ümberõppevõimaluste pakkumise ja ettevõtluse loomist soodustavate tegevustega. Selleks luuakse ennetavaid majanduskavasid. Kokkuvõtlikult saab tööhõivepoliitikat nimetada riigi käitumiskava töötuse ja tööjõupuuduste parandamiseks. Viide 1. Väljavõtted Eesti konkurentsivõime kavast 2020 Kava kaks keskset eesmärki on Eesti tootlikkuse ja tööhõive tõstmine. Lähiaastate peamine fookus on hariduse ja tööhõive valdkonnal, rõhuasetusega pikaajaliste ja noorte töötute tööturule integreerimisel ning oskuste arendamisel.
Riigikogu kinnitab riigieelarve ja see muutub seaduseks. Riigi investeeringutest sõltub ehitussektor. 8. Valitsusasutuste tegevus ehituse reguleerimisel. Keskkonnam on keskkonnakaitse objektide tellija ning piirab ehitustegevust lähtudes keskkonna kaitsest. Maj- ja komm kehtestab norme ja normatiive, korraldab registreid, realiseerib elamureformiga seonduvaid programme. Rahandusm koostab riiklikke investprogr ja riigivara majanduskavasid. Kultuurimin korraldab, reguleerib kultuuriväärtuste kaitset. Sisemin päästeamet, ohutusnõuetele vastavus. Sotsiaalmin tööinspektsioon, mille funkts on nt tööandjate ja töötajate vaheliste tööõiguslike lahkhelide lahendamine, lepingute kontrollimine jne. Tehnilise Järelvalve amet. 9. Majandusega ja ehitusega tegelevad ministeeriumid. Rahandus - riiklike investprogr koostamine, riigivara majanduskavade koostamine, riigivararegistri pidamine. Keskkonnam
annaabi.ee 
