vähesest kütusekogusest stabiilselt baasenergiat toota lõid soodsa pinna tuumaenergeetika kiirele kasvule. Tuumaenergia osa kogu maailma elektritoodangust küündis 16-17 % ja on jäänud sellisele tasemele käesoleva ajani. [7] 1970 – 1990 toimusid suurimad tuumaenergeetikaga seotud avariidest: väikese keskkonnamõjuga, kuid suure majandusliku kahjuga avarii Islandi tuumajaamas USA-s 1979. aastal ja RBMK-reaktori avarii Tšernobõli tuumajaamas Ukrainas 1986.a., kus majanduskahjule lisaks kaasnes ka keskkonna ulatuslik radioaktiivne saastumine. [7] Arendustööd ohutuse, võimsuse ja efektiivsuse suurendamiseks, kütuse paremaks ärakasutamiseks, jaamade julgeoleku ja pikema tööea kindlustamiseks on siiski jätkunud. Tulemuseks on II põlvkonna reaktorite olulised täiustamised ning järgmise III / III+ põlvkonna reaktorite väljatöötamine. [7] 7 2. TUUMAENERGIA OLEMUS
võimaliku leviku suhtes, fossiilkütuste hinnatrendidel ning tuumajaamade avariidel, mis tekitasid ühiskonnas ja investeerijates vastuseisu tuumaenergia arendamisele. [7] Sellel perioodil toimusid mõned suurimad vähestest tuumaenergeetikaga seotud avariidest: nullilähedase keskkonnamõjuga, kuid suure majanduskahjuga avarii Three Mile Islandi tuumajaamas USA-s 1979. aastal ja RBMK-reaktori avarii Tsernobõli tuumajaamas Ukrainas 1986.a., kus majanduskahjule lisaks kaasnes ka keskkonna ulatuslik radioaktiivne saastumine. [7] Järgnevatel aastatel karmistunud turvanõuete tõttu suurenesid hüppeliselt tuumajaamade ehituskulud, samas langes uraani hind ja konsolideerus selle turg. Uusi reaktoreid ehitati sel perioodil peamiselt ainult Aasia riikides, kus lähtuti India teadlase H.Bhabha väljendatud põhimõttest: ,,ükski energia pole energia puudumisest kulukam" (i.k., no energy is more expensive than no energy). [7]
annaabi.ee 
