Ehitati ja käivitati kaks suurt jõujaama- Balti ja Eesti Soojuseelektrijaam, Narvas suur mööblivabrik, rekonstrueeriti tsemenditehas ,,Punane Kunda", lõpetati Eesti suurima käitise, Kreenholmi Manufaktuuri taastamine, tööd alustas Kohtla-Järve lämmastikväetisetehas. Kõikides liiduvabariikides loodi rahvamajandusenõukogud, mille eesmärgiks oli tööstuse juhtimine mõistuspäraseks muuta. Selline nõukogu loodi ka 1957. aastal Eestis. Tänu sellele kujunes majandusjuhtidel mingi enam-vähem terviklik ettekujutus Eesti tööstusest, mille tagajärjeks oli tootmisnäitajate ja palkade tõus. 1965. aastal kaotati rahvamajandusnõukogud 3 nn. Kossõgini reformiga. Reformi eesmärk oli suurendada ettevõtete iseseisvust, kuid selle juures läks kaotsi liiduvabariikide sõnaõigus. KULTUUR 1960ndatel aastatel Eesti vaimu- ja kultuurielu aktiveerus, milles mängis rolli sulaperiood kui ka läänemaailmas valitsenud uuendus- ning mässumeeleolud
enne sedagi alustanud ettevõtted, linnas, oli asjaajamine mõnevõrra tootes Eestis varemgi valmistatud hõlpsam, kuna tootmisjuhtidel ei kaupu, nagu raadiotehnikat, jalanõu- olnud tarvis iga allkirja ja sid, tekstiili, mööblit, paberit jms. Oli kooskõlastuse pärast Moskvasse sõi- ka auväärse ajalooga raske ta. Teiseks kujunes majandusjuhtidel tööstusettevõtteid, nagu mingi enam-vähem terviklik elektrimootoreid tootev “Volta”, mit- ettekujutus Eesti tööstusest. mesuguseid masinaid ja seadmeid Tagajärjeks oli tootmisnäitajate tõus. valmistav “Ilmarine”, endisest Krulli Ajavahemikus 1958-65 Eesti majan- tehasest välja kasvanud Tallinna duse kogutoodang kahekordistus.